Elades Soomes 60ndatel aastatel kogesime tugevat survet Nõukogude Liidu poolt. Soome oli ju sõja kaotaja poolel, aga mitte okupeeritud. Okupatsioon tuli aga „rahu“ läbi. Nõuk. Liit pani Soomele kohutavalt suured majanduslikud raskused, lootes sellega purustada Soomes veel eksisteeriva vabaduse tunde, mida neil sõja käigus ei õnnestunud teha. Soome aga sai hakkama. Ta maksis N. Liidule kohustused, raha ka iga tapetud vene sõjaväelase eest, ta maksis ka oma laenurahad Ameerika Ühendriikidele. See polnud meelt mööda Nõuk. Liidule. Niisiis president Kekkoneni ajastul – ta oli Soome president 18 aastat – alustati Nõuk. Liidu poolt teistmoodi survet. Oli pandud tähele, et Soome haritlastel ja üliõpilastel olid head suhted kommunismi eest välismaale põgenenud eestlastega. Ülikoolil keelati tegelemast väliseestlastega. Üliõpilasorganisatsioonidel keelati suhelda väliseesti üliõpilaste organisatsioonidega, sest mitmetel soome üliõpilasorganisatsioonidel olid juba ajaloolised head suhted eesti korporatsioonide ja seltsidega. Minu arusaam laienes, kui kohtusin Thomas Vagaga, kes oli EÜS-i stipendiaat Soomes, kuuludes EPOsse, mis on Soome Lõuna-Põhjamaa üliõpilasorganisatsioon. President Kekkonen kuulus vennasseltsi ehk Põhja-Põhjamaa seltsi. Konkreetse kogemuse saime, kui Thomas Vaga Eesti Üliõpilaste Seltsi esindajana pidi tervitama EPO ja PPO aastapäeva juubeli pidulikul õhtusöögil, kus ka osales president Kekkonen. Thomasele ei antud sõna EÜS-i nimel tervituseks enne, kui president oli lahkunud. Helsinki ülikool püüdis astuda ühendusse Tartu ülikooliga. Nõukogude võim ei lubanud seda. Sel ajal oli Eesti Vabariik okupeeritud kommunistliku N. Liidu poolt ja Eesti Vabariigi ametlik nimi oli Nõukogude Eesti.
Thomas sai aru, mida tähendas kommunism tema perekonnas, kus vanaema ja vanaisa olid küüditatud Siberisse, samuti mitmed teised sugulased ja nad kas tapeti või surid Siberi karmides oludes ning maeti nimedeta haudadesse.
Kui Thomas alustas kristliku tegevusega pärast usule ärkamist Soomes, soovisid Soomes elavad eestlased teha teenistusi salaja eesti keeles. Thomas alustas ka Eesti Vabariigi aastapäevade tähistamist koos teiste Soomes elavate eestlastega, eesotsas Willem Grüntal Ridala poja Esmo Ridalaga. Need kokkutulekud toimusid salaja. Eesti lippu ei tohtinud avalikult välja panna.
Vasakpoolsus hiilis Soome ühiskonda mitmel viisil. Eriti suurt rolli mängisid haritlased. Kohtusime ühe avalikult Lenini pilti oma kuue krael kandva teoloogia üliõpilasega. Pärisime temalt, miks ta siis teoloogiat õpib, kui ta on kommunist. Tema vastus oli, et vasakpoolsed peavad ka kirikud enda kätte saama ja Soome kristlased ümber kasvatama. Sel ajal olevad nad juba pannud oma inimesed õpetajate seminaridesse ja mujale õppeasutustesse. Üldiselt takistati või pilgati ja halvustati parempoolseid. Nende telefonikõnesid katsuti salaja pealt kuulata, kuigi selline toiming oli Soome seaduste vastane.
Seoses USA-sse sisse hiiliva vasakpoolsusega tundub praegu väga tuttav CNN-i toimetaja ettepanek keelata televisiooni saatejaamadel saata parempoolsete uudiskanalite programme.
Parempoolsete arvamusi piiritletakse juba Facebookis ja Twitteris ja võib olla mujal ka. CNN ja omal ajal ka Clintonid soovisid lõpetada USA vanima ajalehe “New York Post’i” ilmumine. Tuleb nii tuttav ette, kus Soome ühiskond ja teabevahendid president Kekkoneni ajal katsuti muuta täiesti vasakpoolseks.
Siis aga tuli Soome kirikusse uus äratusliikumine, Viies äratus, nagu seda Soomes nimetati. 1965. a. avanes Eesti turistidele. See avas Soome kristlastele võimaluse piiblite viimiseks Eestisse salaja. Ka Thomasest sai piiblite smugeldaja. Thomase visiidid Eestisse olid Eesti vabadusvõitlejate poolt väga teretulnud. Eesti ja ka Vene vabadusvõitlejad alustasid dokumentide välja smugeldamist kristlastest misjonäride vahendusel. Kuid „soometumise“ pooldajatele selline tegevus ei meeldinud. Meie koju saadeti N. Liidu saatkonna poolt televisioonigrupp filmima ja levitati valesid Thomas kohta, et ta oli CIA agent ja ta naine ehk mina Vene KGB agent. Valmistati lühifilm „Emissarid“, mida näidati Eesti kinoteatrites lühifilmina enne peafilmi esitamist. Meil on sellest filmist ka koopia, mille saime Eesti vabadusvõitlejate vahendusel, kes salvestasid selle filmi salaja kinoteatri ekraanilt. Valetati piiblite smugeldate kohta ja anti teabevahendite vahendusel häbistavat valeinformatsiooni nende kristlaste kohta, kes smugeldasid piibleid idapiiri taha. Soome ametlik kirik levitas informatsiooni, et Nõuk. Liidus on usuvabadus, ei toimu kristlaste tagakiusamist, ei vangistata kristlasi ega vabadusvõitlejaid, meie aga teadsime, et see toimus, sest meie kaudu saadeti mitmed apellid ja palvekirjad, mis edastasime salajaste kontaktide vahendusel Amnest Internationalile ja Ühendatud Rahvaste Organisatsoonile. Meie elamist Soomes hakkati jälitama, nii et Soome kaitsepolitsei hoiatas meid, et Nõukogude Eesti kommunistid, keda Soome politsei kätte ei saa, kuna nad toimivad N. Liidu saatkonna kaitse all, võivad meie lapsed varastada, kui nad kooliteel on. See oli kommunistide ja vasakpoolsete soov meid hirmutada ja meie tegevust takistada.
Thomase ja minu vabadusvõitlus kommunistlikes maades ja Eestis kannatavate kristlaste aitamine aga jätkus ka siis, kui Thomas alustas õpetajana Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirikus, mida ta ka praegu teenib ustavalt truuduses selles põlises, pagulusse kaasa toodud kirikus. Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega koitis Eestile ka vabadus, taastati Eesti Vabariik, kuid ka seal parempoolsete hääli katsutakse kustutada ja takistada levimast laiemalt eesti ühiskonnas.
Mina oma lugejakirjaga tahan toetada Eesti rahva pagulaste ja nende järeletulijate vabadust oma parempoolseid arvamusi avaldada praegu ka Ameerikasse sisse tungiva vasakpoolsuse hädaohus. Hoiame silmad lahti. Kohutavalt kommunismi all ja selle tõttu kannatanud eestlaskond ei peaks enam jääma vasakpoolsete püüete ohvriks. „Ei tahaks enam teist korda põgeneda”, nagu üks lapsena põgenenud ema ja vanaema mulle oma hirmu praeguse olukorra ees avaldas.
Airi Vaga
