Eesti ja Venemaa vaheliste poliitiliste suhete edasist arengut takistab esmajoones riikidevahelise piirilepingu puudumine, ütles 10. novembril Venemaa uus suursaadik Eestis Juri Merzljakov.
Vastates küsimusele, millest on tema hinnangul põhjustatud tipptasemel jahedad riikidevahelised suhted – Vene poole soovimatusest kohtuda tipptasemel, väisata Eestit tipptasemel visiitidega, pidada poliitilist dialoogi – osutas oma esimest pressikonverentsi saadikuna pidanud Merzljakov, et kõrgete ametiisikute visiidid ei ole turism.
„Presidendil või peaministril on mõtet visiidile suunduda vaid siis, kui hoolika töö tulemusena on valmis pakett mingeid lepinguid ja kokkuleppeid. Siis on mõtet sõita neid allkirjastama, et visiit oleks sisuga täidetud, vastasel juhul on tegemist tühise asjaga, millega sellise taseme juhid reeglina ei nõustu,“ sõnas diplomaat. „Meil sellist paketti Eestiga seni pole,“ väitis ta.
Saadik märkis, et on veel üks tähtis põhjus, miks kahe riigi vahel ei ole tipptasemel aktiivset suhtlust. „Meil ei ole omavahelist tähtsaimat dokumenti – piirilepingut. Vähemalt Vene poolelt peame seda peamiseks, tähtsaimaks. See on ainus unikaalne juhus, kus riigil kõige pikema maismaapiiriga – mis on üle 12 000 kilomeetri – pole ühel suhteliselt väikesel lõigul lepet selle kohta,“ sõnas ta. „Millistest tipptasemel visiitidest saab siin rääkida?“ lisas saadik.
Merzljakov viitas, et Venemaa juhtkonna hinnangul on piiri juriidilise vormistamise küsimused baasiks kõigile Eesti-Venemaa kahepoolsete suhete küsimustele, kaasa arvatud kaubandus- ja majandussuhete areng ning piiriülene koostöö.
„See pole üksnes Venemaa juhtkonna, vaid ka Vene ettevõtjate arvamus. Viitan aasta algul siin viibinud Venemaa töösturite ja ettevõtjale liidu esimehele Aleksandr Šohhinile, kes toonitas, et piirileppe puudumise tingimustes on raske investeerimisaktiivsust Eestis vormistada,“ ütles saadik.
Merzljakov avaldas samas lootust, et piirileppe probleem õnnestub lähitulevikus riikide vahel siiski lahendada ning lisas, et esimene viimase viie aasta jooksul sõlmitavatest kahepoolsetest lepingutest võiks olla koostöölepe pensionide maksmise vallas.
Ta osutas, et kahe riigi eksperdid kohtuvad leppe viimistlemiseks 22.-26. novembrini Tallinnas.
„Eesti ja Vene pool loodavad, et sellest saab esimene kahepoolne leping, mis on viimase viie aasta vältel allkirjastatud,“ sõnas diplomaat.
Merzljakov andis ka teada, et Venemaa pole unustanud kaasmaalaste probleeme ning pöörab endiselt eritähelepanu Eestis elavate kaasmaalaste peamistele probleemidele – kodakondsusetusele, venekeelsele haridusele ning vene keele kasutamisele asjaajamises.
“Meile teevad endiselt muret Eestis säiliv määratlemata olukord suure elanikkonnarühma – suurima rahvusvähemuse – õigusliku staatuse osas,” ütles Merzljakov, täpsustades, et peab silmas massilist kodakondsusetust venekeelse kogu-konna esindajate seas.
„Loodame, et Venemaa ja Euroopa Liidu vahel nähtavas tulevikus saavutatav kokkulepe viisavabaduse kohta aitab teatud määral kaasa selle ammuse probleemi lahendamisele,“ märkis suursaadik.
Merzljakovi sõnul teeb Venemaale samuti muret võimaluse säilitamine venekeelsetele lastele saada kvaliteetset haridust oma emakeeles.
„Eesti riigil on täielik õigus viia hariduse vallas läbi neid reforme, mida ta vajalikuks peab, ent Vene pool hakkab, kaitstes oma kaaskodanike ja kaasmaalaste õigusi, igati toetama Eesti vene kogukonna nõudmisi säilitada venekeelne haridus,“ kuulutas ta.
Diplomaadi sõnul puudutab see ka vene keele kasutamist ametliku või töökeelena mitteeestlastest elanikkonna kompaktse elutsemise piirkondades.
Venemaa uus suursaadik Eestis Juri Merzljakov astus ametisse 28. oktoobril.
BNS
