Eelmise aasta kevadel Lundis otsustas ÜEKNi täiskogu koosolek moodustada tööorgani, kuhu peale Rootsi Eestlaste Keskliidu töögrupi (Jüri Estam, Aho ning Hain Rebas ja Taave Vahermäe) liikmete kuuluksid iga veel tegutseva välis-eesti ajalehe või ajakirja esindajad, – lehed ise otsustavad kas ja kes neid töögrupis esindavad. ÜEKNi uuele juhatusele anti volitus eraldada kuni $5,000 loodud töögrupi tegevuseks, nn stardikapital.
Sündinud oli välis-eesti meediate töögrupp, mille ülesandeks oli välja selgitada:
– välis-eestlaste vajadusi ja soove eestipärase informatsiooni ja infovahetuse osas
– välis-eesti ajalehtede jätkusuutlikuse ja kaasajastamise võimalusi
– interaktiivse, ülemaailmse ja mitmekeelse eesti veebiportaali loomise võimalusi.
Laps oli sündinud, kuigi sünnitusvalud olid suured. Juba Lundi koosolekul kerkisid üles paljud küsimused ja lahkarvamused, mis jäid tol korral vastamata. Aga nagu prof. Hain Rebas Lundis ütles: „Kivi on pandud veerema, ideed on tutvustatud ja ees ootab pikk ning raske töö.“
Meediagrupi esimeseks tööviljaks võiks nimetada eelmise aasta sügisel Tallinnas Rahvuskaaslaste II konverentsi eel ja raames läbiviidud välis-eesti meediate seminari ja „ajalehegrupi“ tööd. Kuigi korraldajad üritustel saavutatut väga kõrgelt hindasid, olid kohalolnute muljed ja arusaamad tulemustest õlgu kehitama panevad ning küsimusi oli rohkem kui vastuseid.
Kuni Tallinna kohtumiseni olid asjalood suhteliselt rahulikult kulgenud, väljaarvatud ehk Jüri Estami väljaviskamine ning jälle tagasikutsumine Meediagruppi ning lõpuks ikkagi lahkumine Meediagrupist, siis alates eelmise aasta novembrist muutus sündmuste käik kiireks ja häguseks.
Jüri Estami koha Meediagrupis võttis üle Jaan Meri Torontost, kelle ülesandeks sai „ajalehenduse“ töö vedamine. /…/Loodi Välis Eesti Ajakirjanduse Grupp (VEAG), millega liitusid oktoobris kõik välis-eesti ajalehtede esindajad. /…/ Tsitaat Meediagrupi raportist 14.04.12 ÜEKNile.
Tegelikult arvati ehk eeldati, et kõik välis-eesti ajalehed lihtsalt kuuluvad VEAGi. Kõik, kes Tallinnas Rahvuskaaslaste Programmi üritustel osalesid ning ka need, kes ei olnud Tallinnas esindatud, näiteks Stockholmi „Eesti Päevaleht“. Mingit liitumisavalduse soovi vms paberilehtede toimetustele ei saadetud.
Selle asemel saadeti ajalehetoimetustesse novembri alul mahukas küsimustik, milles sooviti teada lehtede kohta muuhulgas väga konfidentsiaalset infot. Tundus, et käivitunud on plaan, mille kohaselt keegi teine kuskil üleval otsustab ja tegutseb ajalehtede nimel ja nende kasuks ja seda kuskil tagatubades, küsimata lehtede esindajate käest, kas nad seda ka soovivad. Välja arvatud Inglismaa „Eesti Hääle“ toimetus ei vastanud küsimustikule ükski lehetoimetus.
Oktoobris levitatud Meediagrupi vaheraportis võis lugeda: „ Meediagrupp peab koostöös eeskätt „ajalehegrupiga“ vajalikuks esineda Eesti haridusminister Jaak Aaviksoole, kultuuriminister Rein Langile ja nende kaastöölistele, tutvustamaks milleks väliseesti ajalehed vajavad riiklikke toetusi. Soovitab seepärast luua ministeeriumites esitamiseks välis-ajalehenduse ratsionaliseerimis- ja äriplaani, mis keskenduks märksõnadele sümbioos, sõltumatus ja sünergia.“
Kõik on ilus ja kena, aga kas välis-eesti ajalehed tõesti soovisid Eesti maksumaksjate rahade toetusel lehtede väljaandmist kindlustada? Tallinnas oli juttu vaid ettepanekust, et Rahvuskaaslaste Programm aitaks majandada välis-eesti lehtede regulaarset väljaandmist.
Käesoleva aasta algul ilmus välja VEAGi plaan B, mis toimetustes juba tõsist vastuseisu leidis, kuni lehtede sooviavaldustega VEAGist välja astuda. Aga see polnundki nii kerge. Sest kuidas saab kuskilt välja astuda, kuhu sa kunagi sisse astunud polnud? Järgnes aega- ja närvesööv tihe mailide vahetus maailma eri nurkade ja adressaatide vahel. Küsimuste hulk, arusaamatused, umbusaldus aga aina kasvasid.
Selle aasta aprillis ÜEKNi täiskogu koosolekul Tallinnas esitas Meediagrupp neljaleheküljelise raporti oma aastasest tegevusest. Raport oli ÜEKNi liikmesmaade delegaatidele eelnevalt tutvumiseks laiali saadetud. Kohapeal tutvustas raportit prof. Hain Rebas.
Kogu raporti sisu on jällegi kord küsitav, imestusttekitav, õlgu kehitama panev. Sellepärast esitasid juba enne koosolekut kirjalikult oma ühise vastulause nii Saksamaa ajalehe „Eesti Rada“ ja Inglismaa „Eesti Hääl“ toimetused kui ka Rootsi Eestlaste Liidu Meediagrupp, sest mis oli siis ikkagi tegelikult aasta jooksul toimunud ja mis õigusega Meediagrupp ennast võõraste sulgedega ehib? Kelle või mille nimel Meediagrupp tegutses ja kelle huve kaitses? Kas sooviti üllaste päästmis- ja abistamiseesmärkide varjus ajalehed nö natsionaliseerida, st et Eestis olev üks palgaline toimetaja koordineerib ja edastab üheselt välis-eesti ajalehtedele vajaliku info Eestist ja selle inimese palga maksab Eesti valitsus. Sest, kes maksab, see tellib ka muusika.
Raporti lõpus konstateeriti, et VEAGi tegevus on karile jooksnud ja Meediagrupp paneb oma mandaadi maha.
Kas ÜEKNi poolt eraldatud $5,000 Meediagrupile oli seda väärt, et prof. Hain Rebas mööda maailma ringi lendas, nõu pidas, aga siiski vaid tühja tuult tallas?
Kindlasti on vaja välis-eesti ajalehtede omavahelist koostööd, aga initsiatiiviga ülaltpoolt või lausa sunniviisil see ei toimi. Kui on huvi ja vajadust, peaks pöörama uue valge lehe ja püüdma alustada uuesti ja seda initsiatiiviga altpoolt, oma ala spetsialistide kaasamisel. Kas ja kuidas see toimuma hakkab, seda näitab tulevik.
Meeli Bagger
Saksamaa Meie Rada
