Hiljuti andis Eesti alustavatele interneti-ettevõtetele nõu turundusekspert Ameerikast, Ameerika eestlane Mati Otsmaa. Tema oli see mees, kes tegi maailma hetkel kalleima ettevõtte Apple’i esimesed raadio- ja telereklaamid. Intervjuud Mati Otsmaaga ilmusid mitmes eesti lehes, allpool toodud usutlus on pärit Postimehest.
Augusti keskel toimus Roosta puhkekülas EASi toel tegutseva programmi StartSmart! üritus Summer-Camp4Startups, mille eesmärk on noorte ettevõtjate harimine meeskondade loomise ja arendamise teemal. Ühe esinejana oli alustavatele Eesti ettevõtetele nõu andmas värvikas Eesti taustaga USA e-finantsteenuste ekspert ja ettevõtja Mati Otsmaa.
Olete USAs sündinud ja üles kasvanud, kui palju olete üldse Eestiga oma elu jooksul seotud olnud?
Mu mõlemad vanemad olid eestlased, nad tulid USAsse New Yorgi kaudu ning hiljem elasid Los Angeleses, kus ma sündisin ja kohalike eestlaste kogukonnas ka üles kasvasin. Ma käisin Ameerika keskkoolis ja ülikoolis. Samal ajal olin seotud aga ka Los Angelese Eesti kogukonnaga. Nagu mulle meeldib öelda: olen sündinud Ameerikas, aga üles kasvanud Eesti seltskonnas.
Millega Te hetkel tööalaselt tegelete?
Mul on omaenda reklaamifirma ning ühtlasi tegelen CreditBingi nimelise start-upiga.
Kas Te kahekümne turunduses töötatud aastaga pole sellest ära tüdinenud, on Teil sel alal veel väljakutseid?
Tead sa…Ma armastan turundust! Reklaamindusega tegelemine sarnaneb palgamõrvari ametile: sind tuuakse mingisse olukorda sisse ja sa pead kiirelt probleemi lahendama ja lahkuma. Ma olen oma karjääri jooksul seda nii palju teinud, ma oskan seda, ma armastan seda! See pole väsitav, vaid väljakutseid pakkuv töö.
Kas ja kuidas olete olnud varasemalt seotud idufirmadega?
Peale ülikooli läksin New Yorki ja töötasin erinevate reklaamifirmade heaks. Siis tulin tagasi läänekaldale, kus töötasin mitmes kohas avalike suhete ja reklaami alal, seejuures oli üheks mu toonaseks kliendiks ka Apple. Sellel ajal mõistsingi, et mulle meeldib tegeleda alustavate ettevõtete turundusega, ning ma avastasin, et just seda oskan ma ka hästi teha. Hetkeseisuga olen kokku töötanud 15 ettevõtte ja 30 brändi heaks ning aidanud viiel start-upil hoogu sisse saada. Seda kõike tegin ma USAs ameeriklaste heaks, aga mul on alati olnud tahtmine Eestit aidata ja ka Eesti idufirmasid toetada.
EAS võttis minuga juba poolteist-kaks aastat tagasi ühendust ning kui mind kutsuti StartSmarti üritusele kõnelema, olin koheselt väga hea meelega nõus.
Millised on Eesti eelised globaalsel IT turul?
Eestis on piisavalt IT-teadmisi ja ideid, et enda ettevõtetega maailmas läbi lüüa. Teisest küljest vaadates on Eesti oma IT oskusteabe ja kogemuste tõttu ka välismaistele tehnoloogiaettevõtetele atraktiivne sihtkoht, kust alltöövõttu tellida. Need kaks asja on omavahel seoses – mida rohkem suudavad Eestist pärit ettevõtted läbi lüüa ja endale nime teha, seda rohkem ollakse huvitatud ka kohalikust IT tööjõust, kohalikest talentidest. Eestil on unikaalne võimalus olla edukas mõlemal tasandil.
Kui palju hoiate silma peal Eesti idufirmadel? Mis on nende suurimateks puudusteks ja eelisteks?
Ma veel ei tea Eesti idufirmadest suurt midagi, järgmise kahe-kolme päeva jooksul (intervjuu toimus enne StartSmarti üritust) õpin neid täpsemalt tundma. Kuid ma juba tunnen: eestlased on nii targad, nii energilised ja infotehnoloogia alal tipus – siin on potentsiaali. Olen nõus president Ilvesega, kelle arvates on Eesti iduettevõtete üheks probleemiks turundus ja brändide positsioneerimine võõrastel turgudel. Ma oleksin väga õnnelik, kui ma saaksin Eesti ettevõtjaid ja ettevõtteid sellel alal aidata.
Kas tehnoloogiasektor on Teie hinnangul ülekuumenenud? Kas lähiajal võib toimuda sarnane krahh nagu Dot-com mulli lõhkemisel kümmekond aastat tagasi?
Dot-comi mulli lõhkemine oli minu arvates seotud sellega, et suurepäraste ideede taga puudusid töötavad äriplaanid ja tulumudelid.
Tänasel päeval heast ideest enam ei piisa, rahastamiseks pead sa looma ka töötava ärimudeli ning suutma ennast ja oma brändi turul positsioneerida.
Seetõttu ei näe ma, et sarnane mulli lõhkemine saaks lähitulevikus toimuda. Tegelikult on just praegu suurenemas vajadus uusi väärtusi loovate uute ettevõtete järgi ning Eesti selle nõudluse täitmiseks väga heal positsioonil.
Kas hetkel võib rääkida e-äri õitsengust?
Ma arvan, et e-äri mõju aina kasvab, kuna inimesed, eriti just noorem põlvkond on veebipõhise ostmisega väga kiirelt kohanenud.
Suurimad võimalused läbi lüüa sellel alal on seotud just mingile kindlale sihtgrupile spetsialiseerumisega, mitte enam Amazoni ja eBay sarnaste hiigelpoodide rajamisega. Ma usun, et hetkel on erinevate niššide ära kasutamine veel lapsekingades ning kogu e-äri näitab veel pikka aega stabiilselt kasvu.
Kas internetiäri hakkab üle võtma nn «tavalist kauplemist», ehk inimesed ostavad kaupu ja teenuseid pigem interneti vahendusel?
Kuigi paljudele inimestele meeldib kasutada veebipoode, leidub siiski inimesi, kes eelistavad «päris» poes oma oste sooritada. Minu arvates, ja ma väljendan sellega ainult omaenda arvamust, on tulevik seotud nende kahe võimaluse omavahelise integreerimisega. Veebipoodide populaarsus on aga kindlasti kasvamas.
Seega võivad mobiilirakendused ja internetipoed välja süüa pangakaardid ja sularaha?
Mobiilsete seadmete abil maksmine ja veebist ostmine on tuleviku võtmesõnad. Suured konkureerivad jaeketid teevad nende võimaluste arendamisel koostööd, kuna see on neile kõigile kasulik. Kuid tegelikult on tarbija see, kes otsustab ja ütleb: «Jah, ma tahan seda teha!».
Plastikkaardid on tõenäoliselt viie kuni kümne aasta pärast minevik, sest neid ei ole enam selleks, et kindlaks teha, kellele mingi konto kuulub, vaja.
Jaemüüjad ja poed ja sellega seotud ettevõtted ei soovi muidugi, et plastikkaardid kaoks, kuna nad on sellesse palju investeerinud. Aga reaalsuses ei ole plastikut enam vaja, tulevik on seotud mitmeplatvormiliste maksesüsteemidega, seejuures on oodata mobiilimaksete plahvatuslikku kasvu.
Mis on internetiturunduse suurim erinevus võrreldes tavaturundusega? Kas internetiturundus on üldse efektiivne?
Põhivundament on tegelikult mõlemal sama. Internetiturunduse võlu seisneb tagasiside ja efektiivsuse hindamise kiiruses ning odavuses. Internetis on võimalik suunata oma reklaam palju täpsemalt oma sihtgrupile, kui näiteks raadio-, tele- või prindireklaami puhul.
Eriti just alustavate ettevõtete jaoks on internet ja näiteks sotsiaalmeedia enda reklaamimiseks hea vahend, kuna see on üsna odav. Vähese raha eest on võimalik jõuda suure publikuni ja erinevaid reklaamimeetodeid testida. Ma ei ole nõus General Motorsiga (GM loobus käesoleva aasta mais Face-bookis reklaamide ostmisest K.A), kuna näiteks televisioonis on reklaamidega katsetamine palju kulukam ning tulemuste saamine võtab palju rohkem aega.
Mida arvate personaalsest, isikule suunatud reklaamist? Erinevad teenusepakkujad nagu Google ja Facebook näitavad reklaame vastavalt kasutaja kohta kogutud andmetele. Kust aga läheb piir «hea pakkumise» ja isikuandmete privaatsuse rikkumise vahel?
Esiteks, isikuandmete privaatsust tuleb austada. Otseturunduse puhul ei ole tegelikult tähtis sinu nimi, aadress ega krediidiandmete ajalugu. See, millest ollakse huvitatud, on hoopis sinu ostukäitumine ehk kalduvus mingite toodete ostmisele ning see, millisesse sihtgruppi sa kuulud. Nii kaua, kui ei kasutata mingi teenuse või toote müümiseks privaatseid isikuandmeid, on tegu efektiivse turundusega ning tavaliselt on see lubatud, kuna kasutaja ei saa sellega isiklikku kahju. Suured reklaamimüüjad ei ületa seda privaatsuspiiri ning ei avalda reklaamiostjatele nime või aadressi või muid isikuandmeid. USAs näiteks hoitakse sellel ka karmilt silma peal.
e24.ee
