Globaalsete Eestlaste podcasti 93. külaline oli Marika Blossfeldt – tantsija ning koreograaf New Yorgis, kellest sai toitumisnõustaja, joogaõpetaja ning Polli talu perenaine, jagades oma elu Ameerika ja Eesti vahel. Marika Blossfeldt on ka Vaba Eesti Sõna toidukolumnist.
Marika Blossfeldt on tantsija, koreograaf, tunnustatud tervisliku toitumise ekspert, kundalini jooga õpetaja, kunstnik ning Polli talu perenaine. Tema pere kolis Saksamaale Düsseldorfi, kui ta oli pooleteiseaastane. Ta on õppinud Rootsis tekstiilidisaini ning Berliini ülikoolis maalimist. Paralleelselt tegeles Marika kaasaegse lavatantsuga, mis viis ta New Yorki, kus 1980.-1990ndatel aastatel sai temast tantsulavadel tunnustatud solist. Seal hakkas ta tegelema ka koreograafia ning lavastamisega ning avastas enda jaoks kundalini jooga.
Marika jagab oma elu kahe koha vahel – suviti Pärnumaal Pivarootsi lähedal Polli talus ja talviti New Yorgi osariigis Beaconi nimelises väikelinnas.
Polli talust on saanud tunnustatud loominguline keskus. Seal juhendab Marika suvekuudel jooga- ja terviselaagreid ning loomefestivale. Kirgliku terviktoidu kokana kasvatab Marika ise köögivilju ja maitsetaimi ning hoolitseb selle eest, et Polli talu külaliste laual oleks võimalikult kvaliteetne ja maitsev toit. Tema erapraksis Delicious Nutrition on pühendatud teadlikkuse avardamisele toidu ning eluviisi sügavast mõjust meie tervisele.
Marika Blossfeldt on lavastanud tantsuetendusi “Kaleva”, “Emapõlv”, “Lindnaise vaim”, “Elu ja surma tangod: kingake, kingake” ning “Kivikell”. Marika on kirjutanud mitmeid raamatuid tervislikust toitumisest, sh „Looduslik toit. Täisväärtuslik elu” (2009), mis on ilmunud ka ingliskeelsena “Essential Nourishment. Recipes from my Estonian Farm.” (2011), „Looduslik toit. Ehe ja tervendav” (2014) ja “Cooking with Marika. Clean cuisine from an Estonian Farm” (2020).
Marikaga räägiti saates;
- mitmekesistest tekstiili- ja kunstiõpingutest Ameerikas, Rootsis ja Saksamaal;
- tantsu ja lavastamiseni jõudmisest;
- tantsustiilidest 80ndate ja 90ndate aastate New Yorgis;
- esimestest külaskäikudest Eestisse;
- Eesti kultuuripäevade korraldamisest New Yorgis;
- Polli talu ostmisest ja arendamisest;
- Kundalini jooga maale toomisest ja teadlikust toitumisest.
Mõned valitud Marika mõtted saatest:
[Oma maalikunstist] „See on igal juhul abstraktne ja on samuti väga tantsuline. Seal on hästi palju liikumist ja ma arendasin tehnika, et maalides lõuendile akrüülvärvidega ma lahustasin neid nagu nad oleksid akvarellvärvid. Lahustasin neid vees ja kandsin vaid ühe värvi lõuendile, lasin sel kuivada ja alles siis alustasin järgmise värviga. Selle tõttu need värvid üksteise peal tekitavad väga huvitavad segusid. Nõnda kihtide viisi ma tegin oma pilte.“
[New Yorki minemisest] „See kõik läks iseenesest, see oli täiesti uskumatu. Kui ma maandusin lennukiga esimest korda New Yorgis, siis vanasti oli veel nii, et pärast maandumist kõndisid sa trepist alla ja kõndisid üle väljaku hoonesse. Kohe kui ma välja astusin, siis tajusin, et see on see õige koht, kus mina pean olema.“
„Oli üks huvitav koreograaf, kes oli ka ise tulnud Cunninghami liinist, aga tema hakkas tegema pallimänge. Olid pisikesed pallid, inimesed istusid ridades, oli ehitatud platvorm ja nad rütmiliselt andsid palli üksteiselt edasi ja tekkisid väga huvitavad liikumised. See pidi olema väga sünkroonis ja väga täpne, et ükski pall maha ei kukuks.“
„Me kutsusime Tõnu Kaljuste Eesti Majja ja mul oli plaan teha etendust nimega „Kaleva“. Ma küsisin ta käest, kas tal on soovitust, mis muusikat ma võiksin kasutada. Ta ütles „ei, me ei võta mingit olemasolevat muusikat, vaid me leiame sulle helilooja, kes kirjutab sulle muusika“. Tema tutvustaski mind Lepo Sumerale ja tema tegigi muusika minu tükile ja Eesti filharmoonia kammerkoor laulis selle lindile.“
„Mul on hästi toredad mälestused sellest ajast, kui me käisime Rootsis oma sugulastel külas ja olime seal ka teiste eestlastega. Seal oli üks pere, kes elaski maal ja me käisime neil ka külas. Esimest korda seal ma kogesin, et keegi ütles „võta ise porgand maast“. Ma tõmbasin selle porgandi välja, pesin selle mullast puhtaks ja sõin selle ära. See maitse-elamus, mis ma sain on mul tänaseni meeles ja ma arvan, et see on põhjus, miks ma alati unistasin, et kunagi ma tahan ka maal elada.“
„Ma olen alati mingil määral joogat teinud, sest kõik tantsuõpetajad integreerivad ka joogat sisse. See kundalini jooga tuli üles, kui ma töötasin „Emapõlv“ tüki kallal, uurisin erinevaid matriarhaarseid ühiskondi ja seal oli kundalini energiast juttu. Ma nägin New Yorgis kundalini jooga sissejuhatavat tundi, kuhu ma läksin ja see hakkas mulle meeldima.“
„Toit on muidugi tähtis, aga teised eluvaldkonnad on ka tähtsad. Mis tööd sa teed? Mida sa teed kaheksa tundi päevas? Kui see sulle ei meeldi, siis see on õudne, kui sa pead seda tegema kaheksa tundi. See kindlasti ei toeta, et sa oleksid rõõmus ja terve. Inimlikud suhted on väga tähtsad – sinu lähedastega, sinu perega ja kellega sa ümbritsed end. See peab olema samal lainel nagu sina, et te sobite ja toetate üksteist.“
„Tihtipeale inimesed arvavad, et toit on ainult asi, mis annab meile energiat, mida ta muidugi teeb ka, aga mille peale me võibolla ei mõtle on see, et terve meie keha on sellest ehitatud. Meie kehal on vaja ennast kogu aeg uuendada, sest rakud vananevad ja kui meil ei ole head materjali selleks võtta, siis keha ei saagi olla terve, vitaalne ja rõõmus.“
Podcasti Globaalsed Eestlased leiab lingilt: https://www.globaalsedeestlased.org
Saatesarja eesmärk on luua mälupilt sajast säravast eesti inimesest ja sõpradest üle maailma, üksteiselt õppida ning tuua meid teineteisele lähemale.
