Kuidas eestlane end välismaailmale tutvustama peaks
Eesti Disainimeeskond üritab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) eestvõtmisel Eestile kui riigile kolmandat korda brändi luua, eelmised katsed on lõppenud fiaskoga. Nüüdne loovrühmitus jõudis nii kaugele, et sõnastas eestlaseks olemise põhitunnused ning selle, mis tonaalsusega me endast välismaale rääkima peaksime.
«Algusest peale on oluline osa meie tööst olnud küsimus, mida ja kuidas Eestist välismaailmale rääkida. Kes me oleme? Suureks abiks on olnud varem kogutud info, kohtumised erinevate inimestega ja isiklikud kogemused, mille põhjal on Eesti ja eestlaste avamiseks visandatud skeeme ja skaalasid.
Kõigest sellest on tänaseks välja joonistunud viiest alapunktist koosnev portree meist, eestlastest,» seisab disainimeeskonna ajaveebis.
Brändimeeskonna üldine tõdemus on, et eestlased on kõik need, kes end eestlaseks peavad. Täpsemalt aga sellised tegelased:
Mõtleme oma peaga. Eestlased on põikpäised põhjamaalased, kes ei armasta ettekirjutusi ega usalda käske kõrgemalt poolt.
Teeme ära. Karm ilm, pimedad talved ja lühikesed suved on muutnud meid asjalikuks ja kiireks. Me ei jutusta pikalt, vaid asume asja kallale.
Oleme hajusad. Meid on vähe, elame üksteisest kaugel. Kui vaja, tuleme aga kokku ja teeme talgud. Laulupidu, Teeme Ära, Skype, TransferWise. Anna meile probleem, me paneme võrgustiku tööle.
Hoiame looduse poole. Seda, mis meil on, hindame ja kaitseme. Meie õhk on üks maailma puhtamaid ning 40 protsenti meie metsast on mahe.
Julgeme katsetada. Usume, et tehnoloogia muudab elu paremaks. Eesti on inimkonna teerajaja e-ühiskonna küsimustes ning igaüks võib sellest osa saada, hakates e-residendiks.
Lisaks on brändimeeskond sõnastanud selle, kuidas me võiksime endast kirjutada, lühidalt kokku võttes tuleks seda teha sõbralikult, sisukalt, lühidalt, eristuvalt ja elutervelt.
Pikemalt lahti kirjutatult aga nii:
Sõbralikult. Kirjuta nagu hea sõbraga–vahetult, kuid viisakalt. Ära lipitse, vabanda ega võrdle end pidevalt teistega, ole enesekindel. Näide: sõnade «oleks», «võiks» ja «peaks» asemel kasuta julgelt kindlat kõneviisi.
Sisukalt. Mõtle, kas igas lauses on midagi, mis annab lugejale uut teadmist või emotsiooni. Väldi sisutäidet, liigseid omadussõnu ja üldistusi. Näide: Eesti uuendusmeelsusest rääkides too konkreetseid näiteid, näiteks Arvo Pärt kui innovaator muusikas, kes on loonud kellukestest inspireeritud tintinnabulistiili.
Lühidalt. Piira tekstimahtu, sest lühike jutt on meile omane. Isegi pikema teksti puhul olgu mõte täpne ja selge. Kõige avamise asemel ärata huvi. Näide: püüa oma jutt kokku võtta kuni viie alapunktiga.
Eristuvalt. Keskendu uudsele ja eristuvale. Pole mõtet rääkida sellest, mis teistel ka on, pigem mõjub meie eelistele keskendumine. Näide: Eesti metsarohkusele viitamisest on kõnekam fakt, et 40 protsenti meie metsast on sertifitseeritult mahe.
Elutervelt. Meil on palju head, millest rääkida. Me ei ilusta ega varja, näeme ka miinustes positiivset ja meil on alati plaan, kuidas asju parandada. Mõistet «väike» kasutame Eestist rääkides ainult siis, kui see on eelis. Näide: vihmasadu tähendab, et seened kasvavad, ja tugev tuul aitab lohet lennutada.
EAS kutsus Eesti Disainimeeskonna ellu pärast seda, kui kukkus läbi EASi eelmine sarnane projekt Eestile uue tunnuslause ja -märgi leidmiseks. Meeskonda kuuluvad disainerid eraisikutena. Senisest «Welcome to Estoniast» on kõik väsinud ja see on saadetud väljateenitud puhkusele.
Pool aastat ja 200 000 eurot kulutava töö tulemusena peaks aasta lõpuks valmima digitaalne keskkond, kus asuvad Eesti riigi tutvustamiseks vajalikud tööriistad–sõnumid, faktid, esitlused, videod, fotopank.
VES / EPL
