Vaade Narvale Rootsi toomkiriku tornist. 1930. aastate foto
Narvas meenutati 6. märtsil 75 aasta möödumist märtsipommitamisest, kui Nõukogude Liidu õhuvägi hävitas 11 tundi kestnud lauspommitamises Narva ajaloolise barokse vanalinna.
Ja kuigi Narvale koostati pärast sõda isegi näiliselt taastamise plaan, siis linna siiski taastama ei hakatud, kuna Nõukogude okupatsioonirezhiimil olid linna ja selle ümbritseva alaga omad plaanid. Peaaegu kogu linna elanikkkond vahetati Nõukogude Liidust toodud inimeste vastu välja ning piirkonda tekkisid nn kinnised otse NL alluvad asustused (Sillamäe).
Olulist sündmust Narva ajaloos tähistati küünalde süütamisega Narva endisi elanikke meenutava mälestuskivi juures.
“Poolteist kuud varem olid Narva linna elanikud linnast ära aetud. Sakslased käisid ringi ja käskisid kõigil lahkuda ja tänu sellele ei olnud tulekahjude tekkimisel ka kustutajaid olemas.
Kogu linn lõõmas ja peale sõda oli alles umbes kümmekond maja. Vananarvakatele öeldi, et linnas pole teil kuskil olla, kolige siit ära, ja toodi uued elanikud mujalt sisse, kes hakkasid maju ehitama,” rääkis Narva Eesti seltsi esimees Ants Liimets.
Tallinna pommitasid Nõukogude Liidu väed 9. märtsil 1944. Linna kaardilt kadusid terved piirkonnad. Hukkunute koguarvu ei teata tänini, tuvastati 757 surnukeha, enamik ohvreid olid naised, vanakesed ja lapsed. 20 000 inimest kaotas kodu.
Meenutamaks Tallinna märtsipommitamist 75 aastat tagasi loob Ajateater Vabaduse väljakule mäluinstallatsiooni „Mälupildid“. 9. märtsil, pommitamise aastapäeval, esitatakse terve päeva jooksul eelnevalt audio – ja videovahenditega salvestatuna 36 inimese mälestusi märtsipommitamise ööst.
Iga tol ööl Tallinnas viibinu mäletab toimunut surmani. Esituse jaoks on autorid kogunud üle 50 inimese mälestusi, sirvinud Linnaarhiivi ja Linnamuuseumi materjale.
