Ülisuur tunnustus, tipptase, prestiižseim võimalik, ülisuur konkurents – selliste sõnadega iseloomustavad teadusasjatundjad ja kõrgkoolijuhid Euroopa teadusuuringute nõukogu (ERC) 2 260 000 euro suurust tippteadlase uurimistoetust, mille pälvis Maaülikooli professor Ülo Niinemets. Taimefüsioloog Niinemets on esimene eestlane, kes on sellise teadustoetuse saanud. Õigupoolest pole ka Ida-Euroopas väga palju neid, kes on ERC tipptoetuseni jõudnud. Selle saajate hulgas on aga mitmeid Nobeli preemia laureaate.
Projekt ise, mis Niinemetsale edu tõi, on erakordselt ambitsioonikas ehk täpselt see, mida ERC sellise toetuse jaoks ootab. Projekti „SIP-VOL+” eesmärk on mõista, mismoodi mõjuvad taimede eritatavad lenduvad stressisignaalid maakera kliimale.
„Taimed on globaalselt kõige suuremaks orgaaniliste ainete emiteerijateks. Taimne emissioon ületab inimtekkelist emissiooni ligi kümnekordselt,” selgitab Niinemets. „Kui senini on uuritud eelkõige emissioone teatud pidevalt emiteerivatel liikidel, siis praktikas hakkab iga taimeliik emiteerima stressitingimustes. Kuna stressitingimused on looduses taimede elus tavapäraseks olukorraks, siis „SIP-VOL+” testibki hüpoteesi, et taimede rolli maakera kliimas on senini suuresti alahinnatud.”
Seega aitaks taimede stressiemissiooni mõistmine en-nustada õhukvaliteeti ja kliimat. „Me üritame lahendada globaalset probleemi täiesti uudse vaatenurga alt,” viitab ta kliima muutumisele. „See on väga interdistsiplinaarne projekt, mis ühendab endas molekulaarseid, organi ja taime tasemel, koosluste tasemel ning bioomide ja planeedi tasemel uuringuid.”
Niinemets ei kandideerinud sellele uurimistoetusele esimest korda. ERC paneel soovitas tema projekti finantseerida ka ühel varasemal aastal, kuid vahendite piiratuse tõttu pandi projekt ootenimekirja. Tänavu esitas Niinemets täiesti ümber tehtud taotluse ja paneeli üksmeelse hinnangu kohaselt arvati see A-kategooria ehk kohe finantseerimisele minevate projektide hulka.
Ülisuure konkurentsi tingimustes ei tehta kellelegi eeliseid, kõik teadlased kandideerivad võrdsetel alustel, selgitab Niinemets. „Tegemist on avatud mitmevoorulise konkursiga ning finantseerimise ainsaks kriteeriumiks on teadlase ekstselentsus. Hinnatakse teadlase seniseid saavutusi ning projekti kvaliteeti,” ütleb professor.
Nädala alguses sai toetuseleping Brüsselis viimase allkirja ja Niinemetsa projekti viie aasta jooksul jõudev üle kahe miljoni eurone rahasüst on tõsiasi. Raha kulub uurimismeeskonna täiendamisele ja ka teadustehnika muretsemisele. Juba praegu töötab Niinemetsa tipptasemel taimefüsioloogia osakonnas ligi 20 teadurit ja doktoranti.
„Meil on üldiselt noor ja väga perspektiivikas uurimisrühm teaduse standardite järgi keskmise vanusega 37 aastat. Mitmed nendest saa-vad tulevikus loodetavasti ka liidriteks Eesti teaduses,” avaldab ta lootust. Projekti asjus tehakse koostööd Helsingi ülikooli, Barcelona autonoomse ülikooli, Rumeenia Aradi ülikooli, Forschungzentrumi Karlsruhe ja Frankfurdi ülikooli ja Harvardi ülikooliga.
„Grant võimaldab töös osalevate teadlaste palga tõsta Euroopa tasemele. Lisaks liituvad projektiga kaks uut järeldoktorit ja kaks doktoranti, kes tugevdavad just stressihormoonide suureskaalalisi mõõtmisi ja globaalset modelleerimist,” avaldab Niinemets, kuhu ta toetusraha suunab. „Meil on maailmas unikaalne labor lenduvate ühendite mõõtmiseks. Nüüd muretseme prootontranspordi reaktsiooni massispektromeetri lenduvate ühendite voogude reaalajas mõõtmiseks.
Maaülikooli rektor Mait Klaassen ei varja rõõmu ega uhkust: „Igal juhul võttis see uudis sammu kohe pikemaks ja kõrgemaks. Sellise rah-vusvahelise grandi saamine on igale ülikoolile suureks tunnustuseks, et tehtav teadustöö vastab kõrgetele standarditele. See on suure ja pikaaegse töö tulemus.”
Klaassen rõhutab, et 20 aasta eest pääses Eesti teadus Nõukogude võimu alt ja alles nüüd hakatakse jõudma Lääne-Euroopale kandadele astumise tasemele. „See näitab, kui aeglaselt muutuvad asjad teadusmaailmas. Tahaks muidugi, et igas ülikoolis oleks selliseid teadlasi ja sellist tunnustust, aga eks me kõik areneme. 20 aasta tagune periood, kust me tuleme, ei võimaldanud meil kuhugi kandideeridagi.”
Niinemetsa iseloomustab Klaassen kui hästi kommunikatiivset teadlast. „Kui enamasti arvatakse, et teadlased on omaette hoidvad, vaiksed, siis kui Niinemets kõnepulti lasta, läheb ta põlema ja innustub ise räägitavast väga. Ta oskab väga keerulised asjad lihtsalt ja selgelt lahti rääkida. Ta on positiivne teadlasetüüp,” ütleb Klaassen.
Eesti teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel ütles, et Niinemetsa saadud uurimistoetus on erakordselt rõõmustav ja näitab, et Eesti teadlased on teadusmaailmas kõige kõvemas võimalikus konkurentsis. „Nii-öelda ERC algaja teadlase grandi on saanud kaks Eesti teadlast – Lauri Mälksoo ja Tambet Teesalu, mõlemad Tartu ülikoolist. Niinemets aga osales profikategoorias,” räägib Koppel. „Seal osalevad ainult erakordselt tugevad teadlased – cutting-edge ehk eesliiniteaduse tegijad.”
Niinemetsa toetuse kõige suuremat kasu näeb Koppel selles, et see julgustab ka teisi Eesti teadlasi. „Innovatsiooni puhul öeldakse, et kui ülikooli parkimisplatsile ilmub punane Ferrari, läheb leiutamine moodi,” näitlikustab Koppel. „Loodetavasti annab tippgrant nakkavat eeskuju ja on tõendiks, et Eestis on teadlasel võimalik jõuda absoluutsesse tippu.”
UURIMISTÖÖ
Kas taimed jahutavad maakera kliimat?
Projekti „SIP-VOL+” eesmärk on mõista, kuidas mõjutavad taimede eritatavad lenduvad stressisignaalid maakera kliimat. Taimede eritatavad ühendid osalevad maapinnalähedases õhukihis koostoimes teiste ühenditega keskkonnamürk osooni moodustumises.
Oksüdeerunud taimsed ühendid omakorda kondenseeruvad, moodustades õhus aerosoole, ja osalevad pilvede moodustumises, mõjutades sellega päikesekiirguse atmosfäärist läbitulekut ja jahutades planeedi kliimat. Kui seni on uuritud eelkõige teatud pidevalt emiteerivate liikide emissioone, siis tegelikult hakkab iga taimeliik emiteerima stressitingimustes. Kuna stressitingimused on taimede elus tavapärane olukord, siis „SIP-VOL+” kontrollibki hüpoteesi, et taimede rolli maakera kliimas on alahinnatud. Muutuvas kliimas, kus taimede stressiepisoodide sagedus ja tugevus suureneb, on stressiemissiooni mõistmine õhukvaliteedi ja kliima ennustamiseks suure praktilise tähtsusega.
MIS SEE ON?
Euroopa teadusuuringute nõukogu uurimistoetus
2007. aastal loodud Euroopa teadusuuringute nõukogu (ERC) peaeesmärk on toetada Euroopa kõrgetasemelisi teadusuuringud. Aastani 2013 on nõukogul uuringute rahastamiseks laiali jagada üüratu summa – 7,5 miljardit eurot. Seni on nõukogu asutamisest saadik selle kaudu toetust saanud üle 3000 projekti. Nõukogust saadava toetuse erakordsust näitab see, et taotlusi on kuue aasta jooksul esitatud 31 000.
Nõukogu jagab nelja eri granti, millest eksklusiivsemaid on Niinemetsa pälvitud ERC Advanced Grants. Seda antakse kõige riskialtimatele projektidele. Advanced Grants saab projekti toetada viie aasta jooksul kuni 2,5 miljoni euroga, erandjuhtudel 3,5 miljoni euroga. Niisiis sai Niinemets pea suurima võimaliku rahastuse.
VES/EPL
