2022. aasta suvel Tartumaalt Vesneri mõisa kunagistelt maadelt leitud kullast vapikujutisega pitsatsõrmus on eriline leid, kirjutab Muinsuskaitseamet Facebookis.
Mitte niivõrd materjali poolest, vaid seetõttu, et arheoloog Erki Russowil õnnestus arhiiviallikate põhjal 17. saj sõrmus kokku viia selle kunagise omanikuga. Tuleb silmas pidada, et vapiga pitsatsõrmused olid omal ajal eelkõige isikutunnistused, millega pitseerida lepinguid või kirju. Lihtsa kompositsiooniga vapisümboolika viitas, et selle omanik kuulus pigem uusaadli sekka. Vihjeid annavad ka vapil olevad initsiaalid „I F“ ning leiukoht Vesneri mõisa läheduses, mida esmakordselt allikates mainitakse juba 1532. a. Russowi detektiivitöö tulemusena teame, et sõrmus kuulus Tartu ülikoolis juurat õppinud Johan Fritzbergile, kes hiljem töötas Riia linnusekohtus. Fritzbergide suguvõsale kuulus 17. sajandil ka Vesneri mõis. Õnneliku juhusena on arhiivis säilinud ka 1694. aastast dokument, mis on pitseeritud sama sõrmisega, nii et kuldehe jäi maapõue millalgi peale seda aastat.
