• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Maailmast leiaks veel miljon eestlast

VES by VES
21. august 2016
A A
16
VIEWS
Jaga Facebook'is

Maailmas, kus rahvastik kasvab tohutu kiirusega ning ressursse napib, ei tohi tulevikus ilmselt rahvaarvu kasvu soodustamisest rääkida. Ometi tahaks eestlased miljonirahvana seda, sest erinevalt paljudest teistest meie ei kasva, vaid kahaneme, kirjutab kolumnist Kaire Uusen.

Hiljuti üht dokumentaalfilmi vaadates jäi väga teravalt, isegi häirivalt kõrva, kuidas ühe vaese rahva esindajad rõhutasid mitu korda oma Euroopa, täpsemalt rootsi ja briti päritolu. Samuti soovisid nad Euroopasse sõita, et seal, oma «päriskodus» elu üles ehitada. Sünnipärast rahvust võeti kui jala otsas rippuvat raudpommi ning õigeks peeti seda verd, mida neis oli vaid natukene – ühel oli vanaisa britt ja teisel üks kaugem esivanem vist rootslane. Oma riigiks pidasid nad maid, kus nad kunagi käinud polnud. See näitas, et vaese riigi rahvusest või vaese inimese sugulane-pärija ei taha keegi olla.

Kahjuks võib sama märgata ka maailma läinud eestlaste puhul. Isegi paljud 1944. aastal emigreerunud väliseestlaste lastest, kes on vere poolest sada protsenti eestlased, ei taha ennast taasiseseisvunud Eestiga seostada, vaid nimetavad ennast igal võimalusel kas ameeriklaseks, kanadalaseks, rootslaseks vm. Eestlaseks peeti ennast palju rohkem nõukogude ajal, kui Eesti riiki polnud, kui eestlane oli pooleldi müstiline, aga vapper tegelane minevikust, kes võitles Vene võimu vastu.

Meie taasiseseisvus tõi ootamatult esile negatiivse aspekti, millele enne ei osatudki mõelda – nimelt oli uuesti sündinud Eesti vaene ja vilets, mitte selline nagu 1930ndate Eesti nende vanemate ilusates juttudes. Seepärast oli parem distantseeruda ja olla eestlane vaid siis, kui sellest on kasu. Olen mõne korra kuulma juhtunud, kui eesti päritolu inimesed ütlevad: «Mu (vana)-vanemad emigreerusid nõukogude võimu (Stalini) eest, aga mina olen ameeriklane (sakslane, rootslane vm).»

Rääkimata neist, kelles voolab eesti verd 50 või 25 protsenti – nemad ei taha eesti päritolu üldse rõhutada, mõni erand välja arvatud. Võib kihla vedada, et kui nende esivanem oleks mõnest rikkamast riigist, rõhutaksid just seda päritolu.
Vastukaaluks leidub aga hulk Ida-Virumaa või Narva venelasi, kes on Eestis elanud venekeelset ja -meelset elu, kuid nimetavad välismaal ennast alati eestlasteks, oskamata sõnagi eesti keelt. Veidi samalaadne lugu on ka meie Venemaal elavate sugulasrahvastega, kes sooviksid Eestisse elama tulla. See on muidugi eestlasele meelitav, kui keegi ütleb, et tundis kohe lennuki pealt tulles Eestiga tohutut sidet, aga tekib küsimus, miks ei teki seda tunnet sadadel tuhandetel nn päriseestlastel, kes elavad üle maailma ja kellel peaks eestlus sügaval veres olema.

Samas on ka eestlasi, kes peavad ennast või oma lapsi  uba soomlasteks, ehkki on Soomes elanud ainult viis-kuus või kümme aastat. Selliseid näiteid võib tuua ka teistest riikidest, siin pole midagi üllatavat. Teadupärast on Põhjamaadesse tulnud väga palju immigrante, kellest osa on väga hästi sulandunud, teine osa mitte. Kui tuttav taanlane tutvustas oma uut elukaaslast, kes oli sündinud Türgis ning tulnud alles teismeeas koos vanematega Taani, siis naine ise eelistab enda paremaks tegemiseks öelda, et on Taanis sündinud. Erinevus mõne teise eelneva näitega seisneb selles, et ta tõepoolest räägib vabalt taani keelt ning on üle võtnud taani kombed.

Pikka näidete rida kokku võttes võib lihtsustatult öelda, et enese ja oma rahvuse/päritolu määratlemisel lähtub inimene kahjuks üsna suures osas omakasust, potentsiaalsest heaolust ja sellest, mis on maailma silmis prestiižne.

Kui Eesti oleks maailmas tuntud ja rikas riik, ei oleks aastal 2016 eestlasi maailmas ilmselt mitte üks, vaid kaks miljonit.

VES / Postimees

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud
by Maarja Pärl Lõhmus
27. jaanuar 2023
84

MTÜ Meie Nursipalu võttis kasutusele logo, mis kujutab endast mitmekordset kaitset – kaitsvat ruunimärki ja kaheksakanda. Kaheksakand tähendab sümbolimärgina kindlat kohta, kus me oleme – minu kohta maailmas. Eestlaste tähtsaimal kaitsemärgil on tähendusi mitmeid ja kõik seisavad KODU ja seda...

Read more

Eesti päritolu noor – kandideeri praktikastipendiumile Eestis!

by VES
26. jaanuar 2023
16

Eesti välisministeerium ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital kutsuvad välismaal elavaid Eesti noori kandideerima stipendiumile erialase praktika läbimiseks Eestis. Stipendiumiprogrammi eesmärk on hõlbustada rahvuskaaslastest noorte lõimumist Eesti ühiskondlikku ellu. Selleks saab stipendiumi toel läbida Eestis erialase praktika, mis:võib olla nii avalikus-, era-,...

Read more

Head auli aastat!

Head auli aastat!
by Riina Kindlam
24. jaanuar 2023
26

Alanud aasta lind on AUL, longtailed duck, Clangula hyemalis. Seda tundras pesitsevat lindu saab pidada arktiliste veelindude sümboliks ja on seega üksjagu eksootiline. Talvituvad nende linnud aga massiliselt just kõikjal Eesti rannikuvetes ja nende kõlavat pulmalaulu kuuleb juba jaanuari keskpaigas....

Read more
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    42 shares
    Share 17 Tweet 11
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • New Yorgi metropolist lumistesse Colorado mägedesse: Intervjuu Diina Tammega

    16 shares
    Share 6 Tweet 4
  • Arnold Rutto: Rahu maailmas on väga habras

    12 shares
    Share 5 Tweet 3
Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

27. jaanuar 2023

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

27. jaanuar 2023

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

27. jaanuar 2023

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud
  • Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis
  • Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?