Eesti luteri kirik loobub ilmselt Niguliste kiriku tagasinõudmisest. See tähendab, et riik peab maksma kirikule kompensatsiooni. EELK peapiiskop Urmas Viilmaa usub, et kompensatsioonisumma osas õnnestub kokkuleppele jõuda veel sel aastal.
Niguliste kirik on üks põhilisi seni lahendamata omandireformi teemasid. Tänase seisuga kuulub hoone riigile ning seda kasutab Eesti Kunstimuuseum. Vähemalt osa kirikuhoonest tuleks aga seaduse järgi EELK-le tagastada. Tallinna linna tellitud ekpertiisi kohaselt on Niguliste kiriku algsest hoonest säilinud 35 protsenti.
Sellises olukorras on sisuliselt kaks valikut – kirik ja riik jääksid mõlemad hoone omanikeks või siis jätaks riik 35-protsendilise mõttelise osa EELK-le tagastamata ja maksaks hüvitist. 29. Märtsil arutasid EELK ja kultuuriministeerium, kuidas see olukord lahendada. EELK kinnitas kohtumisel, et on valmis hoonest loobuma ja hüvitises kokku leppima.
Kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Sits ütles, et ta ei oska hüvitise summa osas spekuleerida. “Tagastamata jätmise puhul tuleb aluseks võtta metoodika. Ma ei oska hetkel öelda, mis see summa on. Kindlasti ei ole see kümnetes miljonites eurodes,” sõnas Sits.
Varasemalt on mõlemal poolel olnud väga erinev arusaam sellest, milline peaks olema kompensatsioonisumma. Kultuuriministeerium on rääkinud poolest miljonist eurost, EELK miljonitest eurodest. Aastal 2013 esitas kirik ministeeriumile omapoolse hinnangu – koguni 37 miljonit eurot. See summa sisaldas samas ka Niguliste kirikus olevaid kunstiteoseid. Kuna aga vara ei kuulu omandireformi objektide hulka, vaid selleks on ainult hoone, ei kujune hüvitis kindlasti nii suureks.
Kellele kuuluvad kunstiväärtused, on omaette teema.
“Kui me räägime ekspertiisi all puudutavast summast, siis ei ole sinna pandud kunstiväärtusi. Mis ei tähenda seda, et valitsusega ei saaks kokku leppida ühe summa peale, millega meie tunnistame, et võtame kultuuriväärtuste teema laualt maha, aga see on edasiste läbirääkimiste küsimus,” ütles Viilma veel.
