Maarika Teose ja Robert Krumhansli pulmad 22. juulil märkisid nende elus uut faasi. Pulmapidu oli ühtlasi ka Portlandi Eesti kogukonna kõige pidulikum sündmus peale möödunud aastal peetud Lääneranniku Eesti Päevi. Pulmad tõid kaasa märkimisväärse Krumhansli ja Teose suguvõsade kogunemise, nimelt on need üle maailma laiali paisatud. Sündmust tähistati õhtusöökide, piknikute, tantsu ja muusikaga. Muidugi oli sündmuse kõrghetk Maarika ja Roberti abielu sõlmimine Portlandi Unitarian kirikus. Viimane oli väga haarav teenistus, milles Maarika oli oma vanaema ja ema pulmakleidis.
Pulmarituaali kavandas noorpaar ise. See hõlmas leivapätsi murdmist ja üksteise sümboolset söötmist. Leib niisuguses kasutuses on rohkem kui juhuslik toit, see seisab selle eest, mis meie elule kestvuse toob. Leiva jagamine abilelu sõlmimisel tähendab, et jagatakse kõike, mis kooselus tähtis on. Leiba on rituaalselt kasutatud üle aastatuhandete. Eesti rahvakombed ütlevad, et leiva murdmine ja jagamine on kokkukuuluvuse märk. Kindlasti on kõik kuulnud ütlust "leibade ühte kappi panemine". Vanade kommete järgi tähendab see ka paaripanekut ehk abiellumist. Eesti kombed ütlevad veel, et kui mees ja naine murravad koos leivapätsi pooleks, siis see, kelle kätte jääb suurem pool, on peres söögitegija.
Pärast kirikuteenistust toimus vastuvõtt ja pidu ühes keskuses, sellel osales 140 inimest. Külalisi oli idast kuni Stockholmini, põhjast kuni Arktikani ja lõunast kuni Argentiinani. Perekonnasõbrad tõid tervitusi ja jagasid mälestusi, tõsteti klaase noorpaari terviseks. Ettekanded olid mitmekesised, loomulikult esines ka Portlandi Eesti rahvatantsuklubi "Tulehoidjad" traditsioonilise Tuljakuga. Laulu sõnad ütlevad "Terve vald oli kokku aetud, kihelkond kokku kutsutud“. Eks see tants ja selle sõnad olegi pulmadeks kirjutatud. Kaasa tantsisid ka Maarika ja Robert, kes tantsu lõpus polkaga tantsijate ringist välja tantsisid.
Ammu enne abielu sõlmimist olid mõlemad teel, mis suundusid üksteise suunas. Sel teel oli teguriks leiva küpsetamine ja muusika. Juhus viis Maarika ja Roberti samal ajal õppima Cornell ülikooli New Yorgi osariigi põhja ääres. Maarikal oli seal oma korter, kus ta valmistas omale ise süüa. Sellega seoses oli eriline sündmus leiva küpsetamine, sest ta tundis, et see oli rahustav ja rituaalne tegevus, mis vabastas ta mõtted koolitööst ja ülesannetest. Leiva küpsetamine nõuab ettevalmistust: ainete valimist, taigna valmistamist õige paksuseni ja küpsetusaja kontrollimist. Robert, olles üles kasvanud põllumajandusele lähedal, mõtles tihti toidu tähtsusele. Juba üheksa-aastasena kirjutas ta loo, kuidas leida maailma parim leivapäts.
Maarika on Erik ja Liina Teose tütar. Mõlemad vanemad on tugevalt seotud Portlandi Eesti rahvatantsijatega, treenimise ja muusikasaatega, olles teinud seda juba 26 aastat. Liina annab klaveritunde ja Erik töötab arvutiinsenerina firmas Tektronix. Eesti festivalidel, mis toimuvad korrapäraselt erinevates lääneranniku linnades, on mõlemad tihti tegevad rahvatantsu plaanimise ja muusika saatmisega. Saateansamblis on Liina akordionil ja Erik kitarril, nendega liitusid ka Maarika, Teoste poeg Alar ja teised.
Maarika on õppetöö kõrval (mille ta lõpetas cum laude) tihti esinenud lauljana, mänginud viiulit või mandoliini ning esinenud rahvatantsuga. Ta on mitu korda Eestit külastanud. 1995. aastal, üheteistkümneaastasena, laulis ta soolona „Mu esivanemad“ Tallinna lauluväljakul toimunud ESTO-l sajale tuhandele inimesele. Ta õppis mõni aeg ka Tartu Ülikoolis, kuid lahkus, kuna leidis, et Cornell ülikool vastas rohkem tema vajadustele. Ta saavutas möödunud kevadel magistrikraadi rakendusmatemaatika alal.
Roberti vanemad on Peter ja Ruth Krumhansl, kes elavad New Hampshire osariigis. Isa eriala on geofüüsika ja tema töö seisneb kaevandavate mineraalide leidmises ja töötlemises. Ema kutseala on teadushariduse arendamine koolides. Olles lõpetanud bakalaureuse Colorado College’s, alustas Robert Californias maastiku kujunduse ettevõtega, mis spetsialiseerus orgaaniliste söögiviljade kasvatamisele. Samal ajal tekkis tal huvi kinnisvara arendamise vastu ja läks Šanghaisse, Hiinasse üheks aastaks tööle ühte linnaplaneerimise firmasse. Praegu jätkab ta õpinguid Cornell Ülikoolis, kus ta taotleb magistrikraade kahel alal: kinnisvara ja maastikukujundus.
Mõlemale meeldib muusika ja seega polnud sugugi mitte juhus, et nad kohtusid ühel rahvamuusika kontserdil. Varsti peale kohtumist järgnesid jalutuskäigud ning nad leidsid õppetöö kõrval aega koos kitarri mängida. Nii said neist hingesugulased. Ühel jalutuskäigul, möödudes ühest kosest, palus Robert Maarika kätt ja laulis talle oma kirjutatud laulu. Kui Maarika ettepanekuga nõustus, eemaldas Robert ühe kitarrikeele ning valmistas sellest kihlasõrmuse.
Värske abielupaar on tööd leidnud Washington DC-s ja rajavad sinna oma kodu. Üks on selge, et nad jätkavad haputaigna leiva küpsetamist. Nad avastasid mõni aeg tagasi, kui rahustav selline tegevus on. Küpsetamise eel on vaja varem tehtud taignast kõrvaldada tükk ning panna see käärima, sellest saab järgmisel leivateol uue taigna alustuse. Seega iga leivapäts sisaldab veidi kõikidest eelnevatest leibadest. Leiva küpsetamine võtab laiema mõtte, sest see on kui katkematu kett, sümboolne püsivusele, järjepidevusele … Lubagu saatus noorpaaril koos küpsetada palju leibu!
Arved Plaks
