Eestis näeb autokino ja -kontserte juba nii Tallinnas, Põltsamaal kui Kurtnas.
Tallinna lauluväljakul hakkab kino näitama Apollo, 2-3 seanssi päevas ja nii 18. juulini välja. Alustatakse Eesti filmiga «Asjad, millest me ei räägi». Igal õhtul näidatakse kaht filmi ja platsile mahub ligi 100 autot.
Topauto ja filmilevitaja BestFilm.eu avavad 15. maist Tallinnas Rocca al Mare keskuse parklas autokino, mis näitab igal õhtul nii uusimaid Eesti, Euroopa kui ka Hollywoodi filme. Igal õhtul näidatakse kaht filmi ja platsile mahub ligi 100 autot.
Tartus Eesti Rahva Muuseumi B-parklas näitab suve lõpuni filme Elektriteater, avanädalal linastuvad Kaljo Kiisa komöödia «Keskpäevane praam» ja dokumentaalfilm «Wolfpack – Manhattani hundid».
Taevaskoja puhkekeskus näitab Eesti kultusfilmi «Viimne reliikvia», mis on kunagi filmitud just sealsamas Taevaskoja ümbruses.
Prantsusmaa avalikustas neljapäeval 18 miljardi euro suuruse meetmete paketi koroonakriisist räsitud turismisektori abistamiseks.
Prantsusmaad külastas valitsuse andmete kohaselt eelmisel aastal 90 miljonit turisti, millega see oli maailma kõige enam külastatud riik.
Turism annab kaheksa protsenti Prantsusmaa 2,3 triljoni euro suurusest majanduse kogutoodangust.
Prantsuse peaministri sõnul on valitsuse eesmärk ajal, kui 95 protsenti hotellidest on suletud, hoida ära pankrotid ja töökohtade kaotus.
Selleks kompenseerib valitsus ettevõtetele 70 protsenti töötajate palkadest, kes on saadetud koju ning seda tehakse vähemalt septembri lõpuni.
Tallinna Haabersti linnaosas Vabaõhumuuseumi piirkonnas nähti neljapäeva, 14. mai hommikul ringi liikumas emakaru poegadega.
Kuna päeva jooksul ei suudetud karusid leida, käivitas päästeamet koostöös politseiga õhtupoolikul suuroperatsiooni karupere tabamiseks.
Karude otsimisel kasutavad päästjad ja politsei oma kaameratega droone. “Päästjad ja politseinikud juhinduvad karude suunamisel loodusesse keskkonnaameti soovitustest.
Igal juhul püütakse vältida loomade uinutamist ja nende vigastamist,” teatas päästeamet.
Euroopa Komisjon alustas Eesti vastu rikkumismenetlust rahapesu asjus.
Komisjoni hinnangul pole Eesti vastupidiselt lubadustele võtnud oma seadustesse üle kogu Euroopa rahapesu tõkestamise direktiivi.
Komisjon saatis Eestile neljapäeval, 14. mail märgukirja, et nende hinnangul on Eesti võtnud ebakorrektselt üle Euroopa IV rahapesu tõkestamise direktiivi, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist.
Eesti teatas komisjonile 14. jaanuaril 2019, et direktiiv on täielikult üle võetud.
Komisjoni järeldused seda aga ei näita. Ebakorrektselt on üle võetud olulised punktid, mis puudutavad riikliku taustaga isikuid (PEP), tegelikke kasusaajaid, riskihinnanguid ning rahapesu andmebüroo ligipääsu infole, teatas komisjon.
See on esimene kord, kui komisjon on neljanda direktiivi ülevõtmisel pöördunud otse liikmeriigi poole.
Tegu on osaga süvaanalüüsist, kui täielikult ja korrektselt on Euroopa Liidu liikmesriigid neljanda direktiivi oma seadustesse üle võtnud.
Kui Eesti ei suuda komisjonile piisavaid selgitusi pakkuda, võib komisjon teha Eestile amteliku ettekirjutuse Euroopa Liidu õigusaktide täitmiseks.
Reeglite järgi antakse riigile tavapäraselt kaks kuud vastamiseks.
