Lõuna-Eestit tabasid 12. juuli õhtul ägedad tormi- ja vihmahood. Pealtnägijate kinnitusel võis tegemist olla ka trombiga, seda kinnitasid ka sünoptikud.
«See oli ehtsa tornaado moodi,» rääkis Tartu-Võru teel raju ilma meelevalda jäänud mees. «Puid ja katusetükke lendas.»
Kambja vallas muutis torm kümne minutiga elamiskõlbmatuks pere maja. “Puud on juurtega murdunud ja hoovi peal ristirästi laiali. Majalt on läinud katus, abihooned on põhimõtteliselt maatasa tehtud: siin olid ait, laut, ühe puukuuri viis keeristorm minema, “rääkis perenaine.
Sünoptik Kairo Kiitsaku teatel tabas teisipäeva õhtupoolikul kella 16-17 vahel Tartumaa lõunaosa keeristorm ehk tromb, mis lõhkus hooneid, murdis rohkelt puid ning tegi muud kahju.
Kiitsaku kinnitusel ilmus kell 16 radarile Tartu- ja Põlvamaa piiri peal tuultepaar, mis viitab sellele, et seal esines tsirkulatsiooni ehk õhk pöörles ja tõenäoliselt oli tornaado tekkimas või juba tekkinud.
«Mida minutid edasi, seda tugevamaks signaal muutus äikesepilve idast läände liikudes ja võimsamaks muutudes,» kirjutas sünoptik ühismeedias. «See on õpikunäide klassikalisest trombist, alates selle tekkest kuni hävitustöödeni välja.»
Radariandmed näitavad, et tsirkulatsioon jätkus ka kella 17-18 vahel Viljandimaa lõunaosa kohal. «Austrias viibides analüüsisime kolleegidega parajasti toimuvat ja tänaseks näitasid ilmamudelid tõesti lisaks rahele, tugevatele vihmavalingutele ja tuulepuhangutele ka trombide tekke võimalust: esiteks õhumass oli väga niiske ja soe, teiseks esines maapinna lähedastes õhukihtides märkimisväärne tuulenihe. Mõistagi on tegemist väga ohtliku situatsiooniga ja seda on vaja edasi uurida.»
Tornaadode liikumine idast läände ei ole Kiitsaku sõnul Eestis tüüpiline, see on pigem erandlik. Enamik Eesti tornaadosid liigub lõunast põhja suunas.
VES/Postimees
