Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu eesistumise eriüritus küberjulgeoleku teemal, paremal suurel ekraanil Eesti alaline esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson. Foto: Jüri Kartul/välisministeerium
1. juunil võttis ÜRO Julgeolekunõukogu juhtimise Eestilt üle Prantsusmaa.
Välisminister Urmas Reinsalu sõnul saavutas Eesti eesistujana kõik, mida oma programmis lubas.
„Maikuu viis Eesti välisteenistuse ühe suurima üleilmse kriisi ajal kriisidiplomaatia keskmesse – saime selle katsumusega hakkama. Hoolimata keerulisest keskkonnast ja uutest töötingimustest pälvisime laia tähelepanu ja suutsime kokku tuua tavatult suure arvu riike meile olulistel teemadel,“ ütles välisminister Urmas Reinsalu.
„Eriti suur kiitus langeb meie tublidele diplomaatidele New Yorgis, kes valmistasid ette ja vedasid arutelusid Liibüas, Süürias, Venezuelas ja mujal toimuvast sõna otseses mõttes oma elutoast.
Pandeemiast räsitud New York ja sellest tingitud kaugtöö lõid nii neile kui ka nende peredele ootamatult keerulised tingimused,“ lisas ta.
Reinsalu sõnul vajutas Eesti kahe suure eriüritusega – 8. mail Euroopa julgeoleku ja 22. mail küberturvalisuse teemal – ÜROsse oma digijalajälje.
„Näitasime, et kriisiaja videodiplomaatia võimaldab siiski kokku tuua suure osa ÜRO liikmesriikidest ja et väikeriigi sõnum kajab nutikate lahendustega kaugele. 8. mail tõime suurimale kõrgetasemelisele ÜRO liikmesriikide kogunemisele alates koroonakriisi puhkemisest kokku pea 50 välisministrit ja ligikaudu 80 ÜRO liikmesriiki. 22. mail arutas 60 riiki esimest korda Julgeolekunõukogu ajaloos eraldiseisvalt küberruumi stabiilsuse küsimusi,“ sõnas ta.
Võtsime oma eesistumise vastutust tõsiselt. Seda kinnitab ka meie riigijuhtide osalemine istungitel.
Peaminister Ratas avas küberjulgeoleku istungi ja president Kaljulaid edastas selge sõnumi Eesti ettevalmistatud kõrgetasemelisel Julgeolekunõukogu arutelul tsiviilelanikkonna kaitse teemal.
Eesti hoidis tähelepanu all ka COVID-19 mõju julgeolekule. On endiselt oluline survestada konflikti osapooli relvarahust kinni pidama. Julgeolekunõukogul on selles vallas mõju ja autoriteet.
„Kahetsusväärselt pole aga Julgeolekunõukogu endiselt saavutanud kokkulepet resolutsiooni osas, mis annaks oma toetuse peasekretäri üleskutsele.
Püüdsime ka ise nendele läbirääkimistele hoogu anda, kuid see ei leidnud toetust. Nii nagu lubasime, hoidsime pandeemia mõju nõukogu järjekindlalt tähelepanu all – 27. mail korraldasime relvarahust kinnipidamise teemal kohtumise nõukogu ja ÜRO peasekretäri vahel,“ selgitas Reinsalu.
Eesti alalise esindaja Sven Jürgensoni sõnul on paljud kolleegid Eestit sujuva eesistumise eest tunnustanud. „Olime Julgeolekunõukogus tavatul ajal uuendusmeelne ja võimalikult laia riikide ringi kaasav hääl. Meie eriüritusi on juba mitmesugustel kohtumistel näiteks toodud ja on selge, et see eesistumine jääb meelde,“ ütles Jürgenson.
Oluliste Eesti juhitud arutelude teemade hulgas olid ka Julgeolekunõukogu töömeetodid, tsiviilelanikkonna kaitse konfliktipiirkondades, keemiarelvade kasutamine Süürias ning Euroopa Liidu ja ÜRO koostöö.
Kõikide arutelude puhul oli silmapaistev ka ekspertosalejate tase. Nii teavitasid Julgeolekunõukogu Eesti kutsel akadeemikud maailma tippülikoolidest, aga ka näiteks Nobeli rahupreemia laureaat ja Libeeria endine president Ellen Johnson Sirleaf, Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni peadirektor Fernando Arias ja Euroopa Liidu kõrge esindaja Josep Borrell.
Praegust eesistumisperioodi nimetatakse New Yorgis Euroopa kevadeks: järjest on eesistujateks Eesti (mai), Prantsusmaa (juuni) ja Saksamaa (juuli).
Uuesti saab Eesti Julgeolekunõukogu eesistujaks 2021. aasta suvel.
Täpne kuu oleneb sellest, millised riigid saavad juunis uuteks valitud liikmeteks aastateks 2021–2022.
Loe lähemalt Eesti eesistumise programmi kohta välisministeeriumi kodulehelt: https://tinyurl.com/yd3pvn7q
Pressikonverents on järelvaadatav https://tinyurl.com/yatd5mnq
