Keeleinspektsiooni hinnangul ei vasta ligi viiendiku venekeelsete üldhariduskoolide õpetajate keeletase nõuetele.
Integratsiooni sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul pärsib Eesti hariduselu poliitiline otsustamatus, mille tagajärjel suhtuvad palju venekeelsed põhikoolid riigikeele õpetamisse vastutustundetult, vahendasid ERR uudised.
Käosaare arvates oleks Eestis tulnud kohe pärast iseseisvuse taastamist minna üle eestikeelsele haridusele. Praegune haridussüsteem on näidanud, et umbes kolmandikus vene põhikoolidest on riigikeele õpetamise tase selline, et nende lõpetajad suudavad öelda vaid mõned eestikeelsed fraasid.
“Ilmselgelt oleksime me pidanud eestikeelsele haridusele üle minema kaua aega tagasi, ilmselgelt oleks me pidanud seda tegema algusest peale ehk siis arvestades juba lasteaeda, aga kindlasti põhikoolist, milleni me tegelikult pole jõudnud tänini, sest neid poliitilisi otsuseid ka täna pole.
Räägitakse gümnaasiumis süsteemist 60/40, aga põhikoolis võib tegelikult õpetada ju vaid kaks korda nädalas eesti keelt ja see on kõik. Ilmselgelt sellest ei piisa,” selgitas Käosaar.
Keeleinspektsiooni andmetel ei vastanud eelmisel aastal 3200-st venekeelse üldhariduskooli õpetajast veidi enam kui 600 õpetaja eesti keele oskus nõuetele.
VES/ERR
