Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul on Venemaa valmis taas alustama Eestiga läbirääkimisi piirilepingu sõlmimise üle.
"Nüüd oleme valmis alustama Eestiga uuesti läbirääkimisi, kuid ilma mingite üllatusteta, nagu viimati tuli Eesti parlamendi poolt," ütles Lavrov 1. septembril Moskvas üliõpilastele esinedes.
Vene välisministri sõnul on Eestiga 2005. aastal allkirjastatud piirilepingus selgelt öeldud, et kummalgi poolel ei ole teisele territoriaalseid nõudmisi, näiteks 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepinguga seoses, vahendas BNS interfaxi teadet.
Lavrovi sõnul kinnitasid Eesti kolleegid talle 2005. aastal, et mingeid territoriaalseid nõudeid Eestil Venemaale ei ole ning sõlmitav leping sulgeb lõplikult kahe riigi vahelise piiri küsimuse. "Samas on Eesti parlamendis piirileppe ratifitseerimise seaduses mainitud Tartu rahulepingut, millega säilitatakse territoriaalsed nõudmised Venemaale," lausus Lavrov.
Ta märkis, et sellistel tingimusel ei saanud Venemaa piirilepet ratifitseerida ja Vene pool oli sunnitud oma allkirja lepingult tagasi võtma.
Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirileppe 18. mail 2005 Moskvas.
Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepingu 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.
Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.
2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirileppelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirileppele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.
Kommenteerides Venemaa välisministri Sergei Lavrovi 1. septembril tehtud avaldust, ütles politoloog Karmo Tüür, et Venemaal on piirilepet vaja Euroopa Liiduga viisavabaduse saamiseks.
Tüüri hinnangul püüab Venemaa piirileppega edasi minna, kuna piiriga peavad asjad korras olema, kui Venemaal on soov saavutada viisavabadus Euroopa Liiduga, vahendas ERRi uudisteportaal.
"Praegu Venemaa välisministerium teeb pingutusi selleks, et tulla välja sellest olukorrast, kuhu nad ennast panid, öeldes, et nad kutsuvad tagasi oma allkirja, mis on suhteliselt pretsedenditu samm. Selliseid asju ei juhtu tihti ja ka juriidiliselt ei ole see pädev samm," selgitas Tüür.
Karmo Tüüri sõnul näitab aga see, et Lavrov rääkis piirileppest kohtumisel tudengitega, et teema on Venemaa jaoks oluline, kuid seda ei edastata väga ametlikult.
Lavrovi avaldust kommenteerides teatas Eesti välisminister Urmas Paet Delfile, et Venemaa ministri avalduses pole midagi uut ja idanaaber on juba aastaid sama juttu rääkinud.
Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnas aga, et Eesti ei tagane Venemaaga piirilepingu sõlmimise läbirääkimiste võimalikul taasalustamisel Tartu rahulepingu põhimõtetest.
"Eesti positsioon, mis puudutab Tartu rahulepingu artikkel II kehtivust nii Eesti siseriikliku õiguse tähenduses kui ka rahvusvahelise õiguse suhetes, pole kunagi olnud segane, vaid on olnud kogu aeg väga selgelt väljendatud," selgitas Reinsalu.
