Pühapäeval, 27. märtsil toimus Tartu Ülikooli aulas arvult 15. Langenud vabadusvõitleja päeva konverents, mille nagu varasematelgi aastatel korraldas Akadeemiline Vabadusvõitlejate, Inimõiguslaste ja Repressiooniohvrite Mälestuskeskus.
Konverentsi võttis vastu avalduse presidendile, valitsusele, riigikogule ja avalikkusele "Langenud Vabadusvõitleja Päeva, 27. märtsi kuulutamisest riiklikuks tähtpäevaks".
Avalduses öeldakse: “Endiste Poliitvangide ja Kommunismiohvrite Rahvusvaheline Assotsiatsioon (INTER-ASSO) võttis oma XVI kongressil Mostaris (Bosnia & Hertsegoviina) 2008. aastal vastu otsuse kuulutada 17. juuni rahvusvaheliseks kommunismi vastu võitlemise päevaks. Kuna INTER-ASSO nimetatud resolutsioon on tänaseni jäänud vaid hüüdjaks hääleks kõrbes, pöördume Teie poole uue avaldusega: kuulutada Eesti Vabariigis riiklikuks tähtpäevaks 27. märts. Täna 30 aastat tagasi, 27. märtsil 1981 hukkus Vologda repressiivasutuses Tartu Ülikooli keemiadotsent Jüri Kukk.
Teadaolevalt mälestatakse Eesti Vabariigis küüditatuid vähemalt kaks korda aastas. Meie aga soovime just 27. märtsil esile tõsta, väärtustada ja jäädvustada Eesti Vabariigi riikluse ja iseseisvuse, kuid ka inimõiguste ja inimväärikuse eest võidelnud kangelaste ja märtrite mälestust. Nimetatud kuupäev hõlmaks vahetult tuhandete Nõukogude kommunistlikule okupatsioonirežiimile aktiivset või passiivset vastupanu osutanute mälestust – puudutades just selliseid isikuid, kes antikommunistidena, teadlikus võitluses võõrvõimu vastu kaotasid oma elu, osa sellest või ka tervise. Riikliku tähtpäevana jäägu 27. märts mälestuspäevana kestma ka siis, kui eesti rahva praegune põlvkond on juba lahkunud ning Eesti riigi praegune valitsus ajalukku läinud.
Meenutagem seoses eespoolmainitud 17. juuniga seda, et 17. juunil 1953 tõusid oma kommunistlike rõhujate vastu üles idasakslased ning et 17. juunil 1940 algas Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine stalinistliku idanaabri poolt. Läti Vabariigis Riia Vabadussamba juures tähistatakse igal aastal 16. märtsil selle riigi Leegionäride Päeva ja 11. novembril Karutapja päeva. Leedu Vabariik austab oma vabadusvõitluses hukkunute mälestust sellega, et on kuulutanud 13. jaanuari riiklikuks tähtpäevaks nimetusega Vabaduse Kaitsjate Päev. Kas on Eesti Vabariigi kalendrites midagi taolist, mis meie lõunanaabrite mainitud tähtpäevadega vääriks kõrvutamist?”
“Tartu Ülikooli õppejõu, teadlase ja märtri Jüri Kuke hukkumisest Venemaal Vologda vanglas möödub täna 30 aastat. 1. mail 2010 oleks Jüri Kukk saanud 70 aastaseks. Rahvusvaheliselt tunnustatud teadlase erialaselt töölt vallandamise, poliitilistel motiividel jälitamise, arreteerimise, süüdimõistmise, tappisaatmise ja võõrsil hukkumise asjaolusid pole Eesti Vabariigi õiguskaitseorganid, hoolimata meie korduvatest sellekohastest pöördumistest, ikka veel vajalikuks pidanud uurida. Ekslik on arvata, et Jüri Kuke formaalne postuumne rehabiliteerimine 1988. aastal selles kommunistlikus justiitsmõrvas osavõtnute vastutust leevendaks või nende kohtuliku karistamise isegi välistaks, “ öeldakse vastuvõetud avalduses.
Kontakt: Mart Niklus, [email protected]
