Veiko Kaufmann Keskkonnainvesteeringute Keskusest ja Thomas Shneider Konrad Adenaueri Fondist koos Viido Polikarpusega Kurenurme päikesepargis. Autori foto
Aastaid tagasi esines minu nüüdseks manalateele läinud hea sõber Peeter Ristsoo ühes väga naljakas kinnisvarareklaamis. Ta kehastas väga rikast Ameerika ärimeest, kes kirjutab oma testamenti. Pärast seda, kui ta on üksikasjalikult selgeks teinud, kes saab mida, ta ümahtab ja teatab: „Mis puutub minu sugulastesse Eestis, siis nemad lakkugu panni!“ Ta hakkab naerma ja köhima ning kukub seejärel surnult maha.
Mõnda aega olen ma tundnud, nagu meie Kurenurme päikesepark Võrumaal on samamoodi jäetud „panni lakkuma“, kuna mitte ükski vähegi kõrgemal positsioonil olev ametimees ei ole mingit tähelepanu osutanud sellele, et me oleme nüüd ühendatud suurde võrku, aga samas on meil ikka veel Eesti Energiaga probleeme, mis vajavad lahendamist.
Paar päeva tagasi külastas meie päikeseparki aga Veiko Kaufmann, Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhatuse esimees. Ta tuli koos Konrad Adenaueri Fondi esimehe Thomas Schneideri ja veel kahe isikuga ning me rääkisime päikeseenergia tulevikust Eestis. Kõik tunnistasid, kui rumal on olnud meie valitsus, et ta ei kasuta 100 protsenti meie võimalustest, seda enam, et valitsus kattis pargi rajamise kuludest 70 protsenti.
Üks etteheide, mida Eesti Energia meile kogu aeg teeb, on see, et meie park on eraettevõte. Aga see ei ole tõsi. Tegemist on pilootprojektiga, mille kaudu me tahame näidata, et Eesti talunikud ja maaomanikud suudavad ise puhast päikeseenergiat toota ja seda otse Euroopa võrku suunata. Saksamaal on 80 000 osaühingut, mis toodavad energiat ja suunavad selle otse Euroopa võrku ilma mingi kohaliku energiakompanii vahendamiseta. Küllap seepärast on Eesti Energia nii agar meie edukat tegevust piirama.
Mulle teeb rõõmu ka see, et endine minister ja europarlamendi saadik, nüüdne riigikogu liige Ivari Padar helistas mulle paar päeva tagasi ja lubas samuti, et tuleb läbi ja heidab meie päikesepargile pilgu peale. Oligi juba aeg. Ehk on Padarist abi, et meie asjad kiiremini edasi liikuma hakkaksid.
Thomas Schneideriga sain ma esimest korda kokku mitu aastat tagasi, kui Trivimi Velliste, kes oli tookord riigikogu liige, ja europarlamendi saadik Tunne Kelam kutsusid mind ühele energiakonverentsile. See oli aeg, kus keegi veel ei osanud päikeseenergiat pidada Eestis alternatiivseks variandiks, kuna siin ju peaaegu aasta läbi päikest ei paistagi! Nüüd aga korraldas Konrad Adenaueri Fond päikeseenergiateemalise ümarlauavestluse ja Thomas Schneiderile meenus minugi nimi. Muidugi osalesin ma meelsasti vestlusringis. Thomas Schneider oli väga üllatunud, kui ta kuulis, mis me nende aastatega saavutanud oleme. Üllatusele järgneski külaskäik Kurenurme ja soov meid vajadusel aidata.
Probleem Eesti Energiaga seisab selles, et meie päikesepark on regionaalne projekt ja kui see õnnestub, siis saab sellest tulu kogu Eesti majandus. Iga 500 kW suurem päikesepark peab ehitama oma alajaama ja võib ostjatega otse suhelda, ilma Eesti Energia vahendamiseta. Siis tuleb maksta ainult Eleringile nende kaablite kasutamise eest. Aga ka väiksematel energiatootjatel peaks olema samasugune võimalus. Praegu ei saa väiksemad päikeseenergiatootjad üle ega ümber Eesti Energia vahendamisest ja neile suurte tasude maksmisest.
Meedia ja poliitika on mõlemad raha poolt kontrollitud. Me peame nõudma, et meie valitsus töötaks meie heaks, mitte meie vastu. Peame hoiduma lääne vigade eest – seal räägib raha ja kellel seda ei ole, see lakkugu panni!
Viido Polikarpus
