Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi, nii ütlevad laulusõnad, eks ikka meelde tuletamiseks, et peale jaanipäeva pidu ja tralli on heinaaeg ja pikad suvepäevad ju töötegemiseks loodud.
Meie vaarisade ja vaaremade kombel tähistasime ka meie 8. juunil Lakewoodi Eesti Majas suvist pööripäeva. Meie hein sai küll enne pidu ära niidetud, aga pidu kestis küll kõigi kommete kohaselt poole ööni (või hommikuni).
Meie õhtu avas Ilmar Vanderer kauni ning informatiivse kõnega Võidupüha tähtsusest Eesti ajaloos, meenutades, et oleme seda pühitsenud kas lipu heiskamise või kohalike pidudega 1919. aastast peale ja ka Eesti pinnal jälle 1992. aastast, pärast riiklikku taasiseseisvumist.
Programm jätkus Eesti külaliste etteastega. Wana Wõromaa Wunkorkester alustas oma kontserti 10 instrumendiga ja nö täies (USA-tuuri) koosseisus. Akordionid, kitarrid, kandled, viiul ja flööt ning põnevad jutustused vahepaladeks ja ega kaua aega ei läinudki kui kontserdist sai juba tantsuõhtu: julgetel liikus jalg juba niikuinii rütmis kaasa, nii et oli ainult püsti tõusmise vaev. Aga isegi tagasihoidlikumad noored ja vanad meelitati osa võtma, kui Wunkorkestri naised rahvatantsu õpetama hakkasid. Generatioonide vahe on olematu kui asi rahvatantsu või rahvalaulu pärandit puudutab! Laulude vahele õppisime ka võro keelt, mõnõ es mõistnu ilmangi, ja kui veel õhtu lõpus läks võro ning seto keele võrdlemiseks, siis olid ainult paar keelehuvilist veel võimelised sammu pidama.
Helica DeShaw fotod
Lõpuks läks kõht tühjaks ja kõik kohaletulnud 108 inimest võtsid end söögi sappa. Kohvikust sai osta šašlõkki, kartulisalatit, hapukapsaid, värsket salatit, lõhe- ning suitsuvorsti võileibu ning koduseid kooke. Peale kehakinnitust sai baarist ka head ja paremat ning pidu jätkus ühislauludega.
Laulsime selliseid lemmikuid nagu “Kaugel, kaugel, kus on minu kodu”, “Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi”, “Sauna taga tiigi ääres”, “Lakewoodi valge liiv” ja mitmeid mitmeid teisi armsaid ja armastatuid eestikeelseid laule.
Kui hääled kenasti käredaks lauldud, siis läks jälle tantsuks ja nii vaheldumisi lauldes ning tantsides, tervitasimegi taevaveerel piiluvat päikest. Lõpetaks siis lau, millega mitmed külalised meiega hüvasti jätsid: “Lakewoodis juba igav ei hakka!”
Lakewoodi Eesti Ühingu nimel
Merike Safka
