• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • ENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna

Lahkame jõulueelseid aktuaalseid arenguid mitme nurga alt

VES by VES
24. detsember 2018
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Vene Föderatsioon tulistas ja võttis sõjasaagiks mitu Ukraina väiksemat sorti sõjalaeva Kertši väina vahejuhtumis 25. novembril. Baltikumis mõtleb nii mõnigi inimene selle peale: nii kuidas meist suurematel NSV Liidu hegemoonsest haardest varem pääsenud riikidel läheb, nii võib ka meil tulevikus minna.

 

Muidugi pole Eesti Ukraina. Kuulume NATOsse ja nii edasi. Kuid siiski: Lääs on reageerimas juba mitmendat korda lodevalt Moskva-poolsele agressioonile Ukraina arvel. Lodev, arg, kanapime, ükskõikne või lihtsalt jätkuvalt Venemaa maagaasi kütkeis – sellised hinnangud käivad mitme Euroopa heaoluriigi kohta. Ka Valge Maja on suurelt jaolt selle suhtes suud pidamas. Jääb tunne, nagu poleks enam peaaegu kedagi arvestatavat Läänes alles, kes näeks Vladimir Putinit ja tema skeeme läbi, välja arvatud osa Ida Euroopast, NATO juht Stoltenberg, ja veel mõned üksikud, nagu endine USA diplomaat Victoria Nuland. Lääs ei näidanud erilist solidaarsust omal ajal üles Georgia (Gruusia) suhtes, kui Venemaa tolle vastu relvakonflikti provotseeris. Nüüd tundub ligilähedaselt sama situatsioon kordumas olevat Ukraina suhtes.

 

Eesti, Läti ja Leedu sõjalaevastikud vaevalt eksisteerivad. Aina pealetükkivam Venemaa, kes Kaliningradi oblastisse alatasa uut raskerelvastust sisse veab, suudaks ühe hoobiga blokaadi kehtestada kõigi nende vete suhtes, mis jäävad Baltikumi piirkonnas lõuna poole Soome lahe keskpunkti – võttes Nord Stream’i torustiku lähtejoonena – aga ka Läänemere keskkohast Eesti saarte, Pärnu lahe ja Riia lahe poole ida suunas vaadates. NSV Liit blokeeris meid ju maru kaua möödunud sajandil. Kui suur naaber püüaks meid uuesti piiramisrõngasse asetada, kas ükski koer Läänes selle peale ka hauguks? Õnneks ei tea vastust sellele ka mitte Venemaa avantüüre armastav tippjuht ise.

 

Mis avantüüridesse puutub, siis kogu “valitsuskriis” Eestis, millest ma eelmine kord siin kirjutasin, osutus viirastuseks, paistes tagantjärgi kuidagi fabritseerituna. Ei mingit tegelikku valitsuse laialilagunemist, vaid salakavalalt läbi viidud torm veeklaasis. Valitsus sokutas ÜRO rändeleppe kuuma ja poleemilise kartuli osavalt Riigikogu kaela ja nõnda ühineb Eesti riik kohe pea rändeleppega, vastuolijate kiuste. Otsus on lukku löödud. President ei anna oma toetuse leppele nö “demonstratiivselt” vastaval tippkohtumisel Marrakechis, vaid seda teeb Eesti esindaja ÜROs tavalises küsimuste hääletamiselepanemise kontekstis. Asume nüüd rändepakti toetades samas leeris Venemaaga, mitte aga samas seltskonnas näiteks USA ja Poolaga, kes meie loomulikud liitlased on. Me nihkume Eestis president Kaljulaidi, Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide eestvedamisel aina enam vasakule. 

 

Arvestatavad osad Euroopast kalduvad praegu kaose ja ka vägivaldsuse poole. Pean peamiselt silmas “kollavestide” aktsioone Prantsusmaal, kuid mitte ainult. Ka meil tundub 30ndate aastate stiil tagasi tulemas olevat, suuresti sotsiaaldemokraatide torkimisel. Sotsidega ühte heitnud Europarlamendi liige Indrek Tarand, kes ronis hiljuti Riigikogu ees lavale ja häiris EKRE meeleavaldust teatraalselt heledahäälse kiljumisega, noris teadlikult vastu hambaid saamist, sai aga mitmelt meeleavaldajalt lihtsalt jalaga tagumikku. Tarandist jääb mulje kui tegelasest, kes tõmbas EKRE ühe kavala võttega haneks, millise manöövri õnge EKRE ka läks. EKRE stiil ei meeldi mulle sageli üks raas. Samas on meie kodumaiste “kollavestide” mured uute välismaalaste kasvava Eestisse saabumise pärast põhjendatud. Vasakpoolsed Eestis keelduvad ütlemast arvudes, mida nemad “massiliseks sisserändeks” üldse pidada võiksid, nagu täheldas ajakirjanik Priit Pullerits. Internatsionalistidele on sellest ju ükskõik, EKRE esindab aga väheste hulgas neid inimesi, kes tunnevad muret eesti rahva püsimajäämise ja meie kultuuri mureneva võime pärast jääda natukenegi sidusaks.

 

Viimasel ajal pekstakse EKREt eesti meedias jalgadega pidevalt, piltlikult öeldes. Meenuvad nii USA ühiskond, kus vasakpoolsed rikuvad süstemaatiliselt teiste inimeste väljendusvabadust, aga ka 30-ndate Eesti, mil sotside rünnakrühmlased vabadussõjalaste miitinguid alatasa provokatiivselt häirimas käisid ja ka vv. Seega viiakse meid praegu õhukesele ja inetule jääle. EKRE võib oma olemuselt mulle sageli vastuvõetamatu olla, kuid samas kujutab EKRE endast ainsat arvestatavamat barjääri, mis üritab etnilisi eestlasi praeguse punaroosa valitsuse eest kaitsta. Koalitsioonivalitsusse kuuluv Isamaa jääb endiselt kahvatuks oma püüetes “Keski” ja sotse ohjeldada. Reformierakond teostab aga majanduslikus või siis kapitalistlikus mõttes parempoolset internatsionalismi, suutes vahest sekka hästi natukene eestlaste huvide eest ka seista, erinevalt sotside praeguseks juba kivistuvast elukutseliste internatsionalistlike revolutsionääride stiilist.

 

28. novembrit 1918 peetakse Vabadussõja alguse kuupäevaks. Narvas kuulutasid enamlased 29. novembril välja nn “töörahva kommuuni” ja 2. detsembril 1918 tulistasid eestlased välja esimese mürsu. Eesti vetesse ilmus varsti ka Briti laevastik. Saja aasta taguse Vabadussõja algust tähistatakse meil Eestis küllaltki suure tähelepanuga. Tapa depoos esitleti juubeliaastaks ehitatud soomusrongi “Wabadus”, mille rändnäitus kunagisel lahingutegevuse marsruudil algab tuleva aasta jaanuaris. Tallinna Reaalkooli gümnaasiumiosa õpilased sõitsid kõik Narva ja Narva lähistele Riigikülla, et mälestada Vabadussõja algust. Ilma õppursõduriteta ja õpetajate panuseta rindel on täiesti võimalik, et enamlased oleksid Eesti Vabariigi tollal lihtsalt eos ära kägistanud. ETV ajakirjanikud küsisid inimestelt, kas nemad läheksid sõja puhkedes ka praegu Eesti eest rindele. Enamik vastanuist kinnitas, et võitleksid küll Eesti vabaduse eest!

 

Lõpetan sellise teatega: “Puhka rahus, Stockholmi Eesti Päevaleht!” Nimelt lõpetab EPL (kus ma ise ka töötanud olen) ilmumise paberlehena. EPLi hõredaks jäänud ilmumissagedus –kord kuus – põhjustab juba praegu paljude aastate eest maapakku läinud inimeste kogukonnas raskusi. Alles tagantjärele saadakse teada juba aset leidnud matustest jne. EPL’i lugu on kui õpikunäide sellest, kuidas üht lehte, mis loodi eesmärgil teavitada oma asukohariigi eestlasi lokaalsetest sündmustest, on võimalik valede otsuste kaudu põhja lasta.

EPL ilmub edasi online versioonis, millele vanematel inimestel juurdepääs tihti puudub. Selles duplitseeritakse aga suuresti “copypaste” stiilis selliseid teateid Eestist, millistega iga Delfi või ERR portaali jälgija niikuinii kursis on.

 

Jüri Estam

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Los Angelese üldkoosolekud

Klassiühiskond Eestis – uusaadel ja teised

3. mai 2025
23
Estonian American Fund 35!

Estonian American Fund 35!

2. mai 2025
18
Sõnumeid eelmisest sajandist: Muutused ja murrangud

Tehisintellekt – miks, mida ja kuidas

28. aprill 2025
18
Pilt: Pexels.com

MEELETU 55 – noorteajakiri 1970 on tähenduslik praegugi!

15. märts 2025
25
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

Join the Vaba Eesti Sõna Family

Sign Up for Our Newsletter and Stay Informed with Vaba Eesti Sõna.

Subscribe here →

Recent News

Estonian Consular Missions in Chicago, Florida and Boston

Eesti konsulaarmissioon juunikuus idarannikul

8. juuni 2025
Berklee Muusikakolledžis õppiv Ingmar Erik Kiviloo pälvis auväärse stipendiumi

Berklee Muusikakolledžis õppiv Ingmar Erik Kiviloo pälvis auväärse stipendiumi

7. juuni 2025
ESTO: 1. juulil on üleilmsete eestlaste võrgustike päev

ESTO: 1. juulil on üleilmsete eestlaste võrgustike päev

7. juuni 2025
Karl Vilhelm Valter – Eesti noormees Bostonis, kes unistab suurelt

Karl Vilhelm Valter – Eesti noormees Bostonis, kes unistab suurelt

7. juuni 2025
Kuidas läheb Lakewoodi arhiivil?

Kuidas läheb Lakewoodi arhiivil?

3. mai 2025
ADVERTISEMENT

Become VES Digital Subscriber

Unlock the full experience of VES by becoming a Digital Subscriber today! Gain exclusive access to our digital PDF newspaper archive, featuring issues from 2020 onwards. Stay updated with our ever-expanding library of content by logging in now.

Digital Newspaper →

Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna (VES) 'Free Estonian Word' on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, ilmub kahe nädala tagant 1949 aastal asutatud aktsiaseltsi The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc.’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

» Meist
» Hakka lugejaks
» Võta ühendust
» Toeta VES

Jälgi VES Facebook'i lehekülge, et kursis olla meie viimaste uudiste, teadete ja üritustega.

Viimased uudised

Estonian Consular Missions in Chicago, Florida and Boston

Eesti konsulaarmissioon juunikuus idarannikul

8. juuni 2025
Berklee Muusikakolledžis õppiv Ingmar Erik Kiviloo pälvis auväärse stipendiumi

Berklee Muusikakolledžis õppiv Ingmar Erik Kiviloo pälvis auväärse stipendiumi

7. juuni 2025
ESTO: 1. juulil on üleilmsete eestlaste võrgustike päev

ESTO: 1. juulil on üleilmsete eestlaste võrgustike päev

7. juuni 2025

Meie toetajad

Tänu meie lugejate toetusele ja heldekäelistele annetustele jätkame Eesti vaimu levitamist üle Ameerika. Oleme poliitiliselt sõltumatud, pühendunud vaba ja iseseisva Eesti Vabariigi toetamisele. Meie ajaleht ja selle töötajad kannavad uhkusega nime: 'Vaba Eesti Sõna.'

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

No Result
View All Result
  • ENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?