Kaja Kallas väitis esmaspäeval Delfile, et kui vaadata välismeedia kajastust, on see tema hinnangul tagasihoidlik ning et mujal ei nähta skandaali sugugi nii, nagu Eestis.
Samas välismeedias ilmuvate artiklite hulk veel vaibumise märke ei näita. Skandaali puhkemise järel kajastasid suurematest väljaannetest teemat eelmisel kolmapäeval ja neljapäeval Ameerika Ühendriikide väljaanne Bloomberg ning uudis jõudis ka Briti majandusväljaande Financial Times esilehele. Juhtunu mainis oma uudiste ülevaates ära ka rahvusvaheline väljaanne Politico.
Eelmise nädala jooksul kajastasid skandaali ka näiteks Vene uudisteagentuur Interfax, Šveitsi mõjukas ajaleht Neue Zürcher Zeitung, saksakeelne telejaam NTV ning Saksa ajalehed Frankfurter Allgemeine ja Die Welt. Lisaks kajastas teemat maailma üks suuremaid uudisteagentuure AFP, pärast mida avaldasid selle veel kümned maailma ajakirjandusväljaanded.
Alanud nädala jooksul on skandaalist kirjutanud teiste seas Briti väljaanne The Times, kus tutvustati Kaja Kallast kui «Ukraina toetajat, keda varem peeti uueks võimalikuks NATO peasekretäriks» ning et olenemata survest on Kallas keeldunud tagasi astumast.
Soomes jõudis teema laiemalt avalikkuse ette reede õhtul, kui riigi suurim päevaleht Helsingin Sanomat avaldas juhtunust ülevaate. Helsingin Sanomat on oma artiklis refereerinud Eesti ajakirjandusväljaandeid ja annab skandaali puhkemisest ülevaate.
Helsingin Sanomat pidi oma artiklis vajalikuks ära mainida ka selle, et skandaal jõudis väljaande Financial Times esiküljele.
Briti väljaannetest on Kallasest kirjutanud ka The Guardian, kus tuuakse muu hulgas välja, et uuringud näitavad eestlaste soovi peaministri tagasiastumiseks.
Ka Prantsusmaal ei ole juhtum tähelepanuta jäänud: päevaleht Le Monde kirjutab, et olukord on segadust tekitav, kuna alates Ukraina sõja algusest on Kallasel kujunenud «uue Euroopa raudse leedi» maine. Lisaks kirjutatakse, et tema maine on ohtu sattunud.
VES/PM
