• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • ENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna

Kui isake Stalin kinkis mulle mandariini

VES by VES
17. veebruar 2017
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

saalÜlikooli saal.    Arved Plaksi fotod

 

Jaanuaris tutvustas film „Mandariinid“ Eestit Texases Houstoni ülikoolis. Kuigi “Mandariinid”  või nagu siin maal öeldakse „Tangerines“, on saanud rahvusvahelist tunnustust, pole seda peamistes Ameerika kinodes näidatud. Ise nägin filmi  esimest korda KLENK’i kruiisil kaks aastat tagasi. On võimalik, et tavalisele kinovaatajale pole seda pakutud, sest filmi tekst oli Ameerika publikule võõrastes keeltes, nimelt eesti- ja venekeelse tõlkega ingliskeelse pildi all.

naisedMõned eestlased filmi linastusel. Paremal on Houstoni seltsi esinaine Helen Arnold (Jürlau).

 

Kui soovitasin filmi Houstoni Ülikooli filmiprogrammi juhatusele, oldi kohe valmis seda näitama. Ülikool ostis vastavad näitamise õigused. Esimesel ette nähtud näitamisajal möödunud juunis kannatas ülikooli rajoon uputuse all ja linastus lükati edasi. Uus aeg määrati selle aasta jaanuariks.  Reklaam enne edasilüket tekitas nii suure huvi, et  paljud leidsid vahepeal teisi võimalusi filmi näha (näiteks internetis), seega oli kartus, et huvi filmi vastu on kahanenud – eriti Houstoni eestlaste peres.  Siiski oli 20. jaanuaril ülikooli kinosaal inimesi küllalt täis.

Internetis on järgnev sisukokkuvõte filmist. Tegevus leiab aset 1992. aastal Abhaasias. Põline eestlaste küla maalilises paigas mägede ja mere vahel on tühjaks jäänud – abhaasid sõdisid, et Gruusiast lahku lüüa ja sõja lähenedes olid eestlased oma ajaloolisele kodumaale tagasi pöördunud. Külla olid elama jäänud vaid Ivo ja tema naaber Margus. Ka Margus kavatses Eestisse sõita, aga alles pärast seda, kui tema istanduse mandariinisaak oli korjatud ja müüdud. Paratamatult jõudis sõda nende külani ning grusiinide ja abhaaside vahel toimus verine lahing. Ivo ja Margus leidsid lahingupaigalt ühe ellujäänu – Ahmedi, kelle Ivo enda juurde koju paranema viis. Öösel hukkunuid mattes avastas Margus, et üks raskelt haavatud grusiin – Nika oli samuti elus. Ka tema viidi Ivo juurde ja nii sattusid ühe katuse alla kaks vastasleeri võitlejat. Ivo ravis neid ja sel ajal leidsid endised vaenlased üksteises inimlikkust. Film lõppes traagiliselt, kui üks vene sõjaväeüksus jõudis sinna ja lahing toimus Ivo talu ees, kus üllatavalt Ahmed ja Nika leidsid end lahingus samal poolel.  

Film räägib kodusõjast alal, millest siine ühiskond pole eriti teadlik. Abhaasia on ju Euroopa kagunurgas, kuhu Ameerika turistid harva satuvad. Niisiis paluti mind, et annaksin filmile sissejuhatuse ja oleksin valmis vastama küsimustele filmi lõpus.

Ette valmistudes ettekandeks leidsin, et ala Musta mere ja Kaspia mere vahel on nagu kork Iraani ja Venemaa vahel, seega strateegilise tähtsusega. Terve see ’kork’ kataks vaid ühe neljandiku Texase osariigist. Maakaardid näitavad, et sellest lõikab läbi Euroopa ja Aasia kontinendi piir, millel pole aga mingit tähtsust rahvale, kes seal elavad. Need rahvad on erinevate kommetega, kultuuriga, usuga ja keeltega. Pealegi on seal õli varud ja see asub suurriikide huvipiirides. Noh, kuidas saab siin konflikti vältida?

armenPoodiumil Arved Plaks ja Stepan Nazarian.

 

Piirkonnas on kolm riiki, milles omakorda sisalduvad osad, mis ei tunnista kuuluvust talle määratud riigile. Gruusia on üks neist kolmest riigist, mille pindala on vaid poolteist korda suurem kui Eesti. Film käsitleb Abhaasiat, mis ametlikult on osa Gruusiast ja katab 12% sellest, aga ei tunnista end Gruusiasse kuuluvat. Abhaasia pindala on väike. Võrreldes Houstoni linna ja eellinnadega on ta vaid kaks korda suurem. Selle maalapi pärast siis võideldi.

Probleem pole seal elavate rahvaste iseloom, vaid  ajalooline mälu: oli aeg, kui kõik maa Iraanist põhja pool oli Vene keisririigi valitsuse all. Tol ajal tõrjuti Abhaasias elavaid moslemiusulisi välja, et sinna asuks ristiusuline rahvas. Tulemuseks oli laastatud maa. Tsaarivalitsus õhutas Eesti talupoegi sinna elama minema. Oligi minejaid, et saada eemale mõisnike rõhumise alt. Kuidagi reisiti 2000 miili Abhaasiasse ja rajati 10 eesti küla. Külades olid eesti koolid ja räägiti eesti keelt.

Esimese maailmasõja järel jäi see piirkond Nõukogude Liitu. Nõukogude Liidu valitsus hoidis sealsete rahvaste konflikti vaos. Näib et Eesti külad jäid sellal püsima. Kui Nõukogude Liit varises kokku, kerkisid üles jälle vanad konfliktid. Moslemiusulised püüdsid Abhaasias tagasi saada oma maad ja ristiusulisi grusiine välja tõrjuda. 1992 läks see tõrjumine veriseks, millesse sekkus Vene sõjavägi ja seekord moslemite poolel. Eesti oli vahepeal iseseisvaks saanud ja paljud eestlased Abhaasiast suundusid Eestisse. See on siis selle filmi tagapõhi.

Enne filmi kasutasin maakaarte, et illustreerida eespool mainitut vaatajatele. Filmi lõppedes kutsusin poodiumile oma sõbra Stepan Nazariani, kes on Armeeniast. Oli vähe küsimusi, sest film polnud dokumentaalfilm, vaid käsitles inimeste iseloomu ja tundeid. Seega kasutasin mulle lubatud aega rääkimaks oma isiklikust seotusest selle alaga.

Kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal, astusin algkooli esimesse klassi. See oleks pidanud olema Inglise kolledži nimeline kool, aga uued võimud tegid ta Tallinna Õpetajate Seminari Algkooliks. Tuleb meelde, et me klassiruumi seinale riputati Nõukogude Liidu diktaatori Stalini pilt. Meile, lastele seletati, et Stalin oli kord õpetaja, ja et ta armastab lapsi. Et näidata oma armastust, oli ta saatnud meile kingiks mandariine. Iga õpilane mu klassis sai ühe. Pärast seda pidime kirjutama kirjandi tänades isakest-Stalinit. Ma ka kirjutasin midagi ja siis kaunistasin lehe ääred sini-must-valgete lippudega. Õpetaja ei võtnud mu tööd vastu ja andis mulle lehe tagasi, et näidaku ma oma vanematele, et need lipud enam ei sobi. Eesti lipp oli siis juba keelu all. Aga mandariin lubati siiski ära süüa.

Kes teab, võib-olla mu mandariin oli pärit mõnest Eesti küla kasvandusest Abhaasias?

 

Arved Plaks

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Tartu Ülikooli eritingimusel astujate seas kogub populaarsust SAT

Tartu Ülikooli eritingimusel astujate seas kogub populaarsust SAT

12. juuli 2025
15
USA noordelegaadid ESTO festivalist: „See oli elu parim nädal“

USA noordelegaadid ESTO festivalist: „See oli elu parim nädal“

12. juuli 2025
16
Reformierakond ei ole nõus leidma 10 miljonit eurot, et õpetajate streiki ära hoida

Eesti Kultuurifondi Ameerika Ühendriikides 2025 stipendium

12. juuli 2025
15
ESTO sõnumid ja nende tähendus 1: ESTOde vajadus kasvab taas

ESTO sõnumid ja nende tähendus 1: ESTOde vajadus kasvab taas

12. juuli 2025
15
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

Join the Vaba Eesti Sõna Family

Sign Up for Our Newsletter and Stay Informed with Vaba Eesti Sõna.

Subscribe here →

Recent News

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

22. juuni 2025
Full-time Position at JBANC Available

Full-time Position at JBANC Available

22. juuni 2025
Wolves in Wolves’ Clothing

Supporting Ukraine Now Is More Important Than Ever

19. juuni 2025
Anneli Kanninen’s HOMEing Premieres at SFIAF

Anneli Kanninen’s HOMEing Premieres at SFIAF

3. mai 2025
MM Senator Grassley’s Legislative Director James Rice Bought a House in Estonia: “I Liked Hiiumaa Too, but I Decided Saaremaa Was the Place”

MM Senator Grassley’s Legislative Director James Rice Bought a House in Estonia: “I Liked Hiiumaa Too, but I Decided Saaremaa Was the Place”

3. mai 2025
ADVERTISEMENT

Become VES Digital Subscriber

Unlock the full experience of VES by becoming a Digital Subscriber today! Gain exclusive access to our digital PDF newspaper archive, featuring issues from 2020 onwards. Stay updated with our ever-expanding library of content by logging in now.

Digital Newspaper →

Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna (VES) 'Free Estonian Word' on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, ilmub kahe nädala tagant 1949 aastal asutatud aktsiaseltsi The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc.’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

» Meist
» Hakka lugejaks
» Võta ühendust
» Toeta VES

Jälgi VES Facebook'i lehekülge, et kursis olla meie viimaste uudiste, teadete ja üritustega.

Viimased uudised

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

22. juuni 2025
Full-time Position at JBANC Available

Full-time Position at JBANC Available

22. juuni 2025
Wolves in Wolves’ Clothing

Supporting Ukraine Now Is More Important Than Ever

19. juuni 2025

Meie toetajad

Tänu meie lugejate toetusele ja heldekäelistele annetustele jätkame Eesti vaimu levitamist üle Ameerika. Oleme poliitiliselt sõltumatud, pühendunud vaba ja iseseisva Eesti Vabariigi toetamisele. Meie ajaleht ja selle töötajad kannavad uhkusega nime: 'Vaba Eesti Sõna.'

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

No Result
View All Result
  • ENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?