Tänavune aasta on Eestis kuulutatud Merekultuuriaastaks ja üks imeilus kalaparv ujus näituse vaateaknal, meelitades rahvast sisenema. Merekultuuriaasta juhtlause on “Näoga mere poole”. Tutvuge Merekultuuriaasta 2016 kavaga võrgulehel www.merekultuuriaasta.ee
Piparkoogist voolitud ja ülekullatud inglitiivad osutusid näitusel populaarseteks. Nendega lasi end üles pildistada loendamatud näitusekülastajad, k.a. antud päevapiltniku kolleeg Kadri Linnas. Teose “Ingel sinu sees (käid ja köhid sulgi)” autoriteks on Kristi Jalakas ja Kertu Lukas.
Ei ole hilja rääkida piparkookidest, kuna iga-aastane Piparkoogiamaania nimeline näitus sulges oma uksed alles 9. jaanuaril.
Pealegi naudivad paljud rahvad piparkoogitaolisi küpsiseid aastaringselt.
Siinkohal mõningaid silmapaistvamaid piparkoogiskulptuure tänavuselt näituselt, mis oli järjekorras kümnes ja kandis alapealkirja “Püha piparkook”.
Algselt Ojibwe esmarahvaste hõimu ja hiljem teiste Põhja-Ameerika esmarahvaste kultuurides levinud unenäopüüdja oli püha esemena kujutatud ka Püha Piparkoogi teemalisel näitusel. Ilu eesmärgil on selle ämblikuvõrku meenutav ülemine osa täidetud sulatatud klaaskommidega, kiriku kireva vitraažakna sarnaselt. Teose autorid on Helena Nõmm ja Ivica Ednaševsky.
Pidulikul sünnipäevanäitusel sai näha piparkoogist püha puud ja hiiesalusid, hiiglaslikke inglitiibu, ikoone, reliikviaid, püha lehma, Ruhnu puukirikut, Kaarli kirikut, Budat, Brasiilia pärismaalaste tootemit, Niguliste kiriku Rode altarit ja palju muud.
Piparkoogimaania võrgulehel (www.piparkoogimaania.ee) saab näituse ja selle ajalooga tutvuda.
Värskeid tegemisi kajastab ka “Piparkoogimaania” Facebook’i lehekülg.
Piparkoogimaania näitusel oli võimalik oma lemmikteose poolt hääletada. Rahva lemmikuks osutus “Ruhnu puukirik aastast 1644”, mille autorid olid Andres Mikker, Alo Neerot, Piret Müüripeal, Katre Rajur, Lea Järve-Eronen ja Kairi Kirt-Ende. Foto: Piparkoogimaania
Tekst ja fotod:
Riina Kindlam,
Tallinn
