Septembrikuu kokkusaamisele Washington, DC-s tulid kohale (vasakult) vil!! Tiiu Kera, Liina Keerdoja, Inne Joonsar, Jane Raub, Kaia Kirchmann, Tiina Ets, Lya Karm, Jaane Orav.
Alates märtsikuu ärajäänud kommersist, kuhu olime pikisilmi oodanud ka kahte külalis-indlaensist Eestist, on korp! Indla USA koondis otsinud erinevaid võimalusi, kuidas ilma suurema seltskonna kogunemiseta ikkagi kohtuda ja oma korporatsiooniasju toimetada.
Kuna paljude elud on karantiini ajal ja kodust töötamisel liikunud online’i, siis oleme meiegi proovinud leida tasuta veebiplatvorme, mille kaudu kohtuda.
Oleme kasutanud Skype, Messenger Room ja Ring Central’i.
Meil on olnud osalejaid nii Washington, DC ümbruskonnast Virginiast ja Marylandist, kui ka New Yorgist, Delawarest, Connecticutist, Floridast ja Californiast.
Viimane hübriid-koosolek tõi kokku viimaste aastate uue rekordi – 20 osalejat.
Aprillis oli meil esimene virtuaalne kohtumine, kus oli teineteist tore üle pika aja näha ja kuulda, et mis uudist ja kuidas kõigil karantiiniaeg läinud oli.
On olnud ka kurbi uudiseid seoses uue pandeemiaga.
Püüame iga kord ka mingi ettekande või teema üle arutleda, näiteks aprillis arutlesime August Kitzbergi raamatu üle „Libahunt“ ja maikuus „Eesti naisluuletajad läbi aegade“, ning septembris-oktoobris rohkem koroonaviiruse teemadel.
Suvekuudel, juunist kuni augustini, tegime pausi, kuid alates septembrist otsustasime jätkata meie ametlikke koosolek-kokkusaamisi, nii isiklikult vabas õhus, kui ka virtuaalselt ehk nii öelda hübriid-koosolek-kokkusaamistena.
Uued ajad nõuavad uusi meetmeid ja kohanemist uute oludega – päris mitmed on saanud virtuaalmaailmatehnika teadlikumaks, kuid eks ikka tuleb ette, et keegi ei kuule või ei ole nähtav.
Kohapeale kokkusaamisele on tulnud vaid need, kes seda soovivad ja julgevad, võtmata mittevajalikke riske.
Oleme soetanud lainurkveebikaamera ja lauamikrofoni, et kohapealseid õuekoosolekuid paremini kuuldavaks ja nähtavaks teha online’is osalejatele ning tuleb heameelega tõdeda, et seesugune võimalus on toonud osalejaid juurde.
Oleme ka pidanud teatud pidulikud protseduurid ümber mõtlema, näiteks et kuidas nüüdsel pandeemia-ajal korraldada oma rebasele värvide üleandmist.
Meil on nüüd septembrioktoobrikuust olemas pretsedent, kus rebane on saanud oma värvitekli ja värvipaelad pool-isiklikult/pool-virtuaalselt.
Suuremaks pidulikkuseks ja tähistamiseks tuleb siiski oodata pandeemiaperioodi lõppu.
vil! Jaane Orav
kirjatoimetaja
aka! ema Anu Oinas esitleb uut värvikandjat Deborah Klepp’i
