Estami arvates oli Vabadussõda ärkamisaja kulminatsioon. Vabaduse (uuesti) saavutamine oli sedavõrd oluline, et selle nimel langes umbes 3,600 inimest.
Peamine osa kõnest oli pühendatud Eesti hetkeseisu ja poliitilise olukorra analüüsile. Estami arvates on midagi “uuest algusest” saadik paraku paigast ära. Kõne algas slaidiga venelaste suurest sõbrast Edgar Savisaarest ja Marju Lauristinist 80ndate aastate lõpul Moskvas. Estam tsiteeris Savisaart: “Isegi Eesti Vabariigi sõjahobused ei suuda Eesti Vabariiki taastada?” Savisaar juhtis kaua aastaid Keskerakonda ja Tallinna linna. Lauristini poolvend Jaak Allik ütles aga Kodanike Komiteede liikumise kohta, et see olevat nagu “katse hambaid pesta tagumiku kaudu.”
Kõneleja avaldas arvamust, et Eesti ja teiste Balti riikide majandused on stagneerumas. Eesti kaitsevõime on keskpärane võrreldes sellega, mis ta oleks võnud olla, ja kuigi viimasel ajal käib see üldiselt paranemisteed tänu suuresti meie liitlaste abivalmidusele, tekitab venelembelise ja korruptiivse Keskerakonna võimule pääsemine koos Sotsiaaldemokraatliku erakonnaga suuri küsitavusi, mis võib pärssida NATO ja teiste riikide valmidust Eestit jätkuvalt militaarselt toetada. Mis puutub Eesti majandusse, siis majanduslik heaolu on tegelikult ka paljude teiste küsimuste lahendamise võti.
Estami arvates Eesti vajab täiesti uut erakonda – sellist, mis on majanduse arendamiseks pädev. Tema arvates Reformierakond ei ole seda olnud, samuti ei ole seda praegune Keskerakonna, Sotsdemokraatide ja IRL-i kombinatsioonvalitsus.
Teine küsimus on, mis saab Eestist peale USA presidendiks valitud Donald Trumpi ametivande andmist. Ega me 100% päriselt ei tea. Eestil ja tema poliitikuil on igatahes vaja tõsiselt pead murda mitmel teemal, nende hulgas liitlassuhted, pikaajaline kaitsestrateegia, efektiivne heidutus ja kuidas meie rahvas püsima jääb.
Estam andis ülevaate uue valitsuse juhtivate isikute kohta ning lubas “Vaba Eesti Sõna” veergudel sel teemal pikemalt kirjutada. Tema arvates ei maksa Ameerika “kaitsvale tiivale” ilmtingimata sama palju loota kui varemalt. Osalt võib see olla tingitud tulevase USA presidendi poliitilisest eelistusest, osalt ka lihtsalt sellest, et USA kaitsevõime on Obama ajal kõvasti alla käinud. Mitu Ida- ja Kesk Eurooopa riiki on praegu “ära libisenud” Putini poole ja sama võib juhtuda ka Lääne-Euroopas. Selliste maade loetellu kuuluvad näiteks Moldova ja Bulgaaria, võibolla ka Saksamaa ja Prantsusmaa.
Eriti suurt muret tekitab välismaailma skeptiline suhtumine Eesti uude valitsusse. Kas oleme saanud “ebausaldusväärseks” Eestiks? Britid on juba ära ütelnud ühe olulise raketisüsteemi saatmisest Eestisse, mis varem oli plaanis. On küllaltki tõenäoline, et süüdi on selles Eesti hiljutine pööre vasakule ning Venemaa poole. Tuleb väga tõsiselt küsida “Kas Eesti pööre vasakule” pöörab ära ka NATO kaitsekilbi? On vist vara hüüda “Mayday” või SOS, ent õhus ripub terve rida küsimusi. Kas on mõeldav, et meid jäetakse üksinda? Kas oleme selleks valmis? Mõtleme ka Jalta kohtumisele, kus Churchill ja Roosevelt andsid Stalinile järele. Milline on Donald Trumpi seisukoht diktaatorite suhtes?
Kõneleja arvates tuleks Eestis luua mõningaid kindla suunitlusega uusi sihtasutusi. Eestis on puudu üks korralik alalhoidlik ja erapooletu suur ajaleht. Nagu varem nenditud, puudub Eestis vähemal üks tarvilik erakond.
Estami arvates ei tarvitse NATO laguneda, vaid isegi otstarbekamaks kujuneda. Süüria ja Ukraina sõjad kurnavad Venemaad. Vähemalt praeguseks on enamik Rootsi rahvast mures Venemaa suhtes ning poolakad ja leedulased näevad olukorda nagu tarvis.
Priit Parming