Kolme Balti riigi eelarved olid juba tänavu väikese miinusega, koroonapandeemiast alguse saanud majanduskriisis on kõikide riikide eelarved planeeritud tavapärasest suurema puudujäägiga.
Balti riikide suurim eelarvepuudujääk on plaanitud Eestil, väikseim Lätil, vahendab ERR.
Eesti riigieelarve kulutuste maht on kokku veidi alla 13 miljardit eurot ja tulude maht üle 11 miljardi euro.
Puudujääk on tuleval aastal 6,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Riigieelarvest moodustab laenuraha 2,4 miljardit eurot.
Keskmine vanaduspension tõuseb 544 euroni ning kokku kulub pensionitõusuks järgmisel aastal 49,4 miljonit eurot.
Kuigi valitsussektori võlakoormus tuleval aastal kasvab, jääb see siiski Euroopa Liidu madalaimaks.
Riigi võlakoormus on tuleval aastal 6,6 miljardit eurot ehk 23,6 protsenti SKP-st.
Läti tõstab miinimumpalka ja maksuvaba pensioni miinimumi
Läti riigieelarve kulud ulatuvad tuleval aastal 10,8 miljardi euroni, tulusid ootab riik 9,6 miljardit eurot.
Eelarve puudujääk on 3,9 protsenti SKP-st.
Miinimumpalk kerkib tuleva aasta eelarvega praeguselt 430 eurolt 500 eurole ja maksuvaba miinimum pensionäridele 300 eurolt 330 eurole.
2021. aastal suureneb sotsiaalkaitse eelarve tänavusega võrreldes 6,6 protsenti.
Leedu tõstab miinimumpalka, pensioneid ja lastetoetust
20. oktoobril esitas ka Leedu valitsus seimile riigi tuleva aasta eelarve, milles on planeeritud keskvalitsuse eelarvepuudujäägiks viis protsenti SKP-st.
Rahandusminister Vilius Sapoka ütles, et eelarve ja ka Euroopa Liidu rahastus on samal tasemel käesoleva aasta lõpliku olukorraga, vahendas BNS.
Analüütikute hinnangul annab 2021. a. eelarve Leedule võimaluse kujundada majandus ümber ja kindlustada potentsiaal tulevasele kasvule, samas võib sellega kaasneda risk majanduse ülekuumenemiseks ja inflatsiooni kiirenemiseks, kui vahendeid ei suunata õigetesse valdkondadesse.
Valitsus plaanib tõsta ka miinimumpalka praeguselt 607 eurolt 642 eurole ja tõsta lastetoetust 60 eurolt 70 eurole.
Pensionid kasvavad ligikaudu seitse protsenti.
