Harju maakohus tunnistas 3. juulil endise kaitsepolitseiniku Aleksei Dresseni süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises ning karistas teda 16aastase vangistusega. Tema abikaasa Viktoria Dresseni tunnistas kohus süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamisele kaasaaitamises ning karistas teda kuueaastase tingimisi vangistusega viieaastase katseajaga.
Aleksei Dressenilt konfiskeeriti riigituludesse 142 900 eurot. Ühtlasi konfiskeeriti Dressenitelt läbiotsimistel leitud sularaha erinevates valuutades üle 23 000 euro väärtuses ning nende omanduses olev korter.
Kohtuasi lahendati kinnisel istungil kokkuleppemenetluses.
Dressen ning tema abikaasa Viktoria Dressen peeti kinni tänavu 22. veebruaril Tallinna lennujaamas, kui Viktoria Dressen plaanis koos salajase informatsiooniga minna Tallinn-Moskva lennule. Riigiprokuratuur kahtlustas Aleksei Dressenit aastate jooksul Venemaa eriteenistusele FSB talle kättesaadava tööalase teabe, sealhulgas ka riigisaladuse edastamises.
Aleksei Dressen töötas kaitsepolitseiametis aastast 1993 ning oli varasemate aastate jooksul töötanud ka juhtivatel kohtadel. Dressenile omistati 2004. a. politsei 3. järgu teeneterist.
Kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg ütles pressikonverentsil, et Aleksei Dressen alustas riigireetmist 1998. a., kui FSB lõi temaga esmase kontakti, kui too viibis külas oma abikaasa vanemate juures Venemaal Kaširas.
Aleksei Dressen kohtus FSB agendijuhtidega 1998. aastast kuni 2001. aastani Venemaal ning pärast seda juba oma nn puhkusereisidel kolmandatesse riikidesse.
Raivo Aegi sõnul oli Dresseni peamiseks motiiviks riigireetmisel materiaalne kasu. "Näitlikult võib öelda, et tema sissetulekust moodustas ühe kolmandiku kaitsepolitseiame-tist saadav töötasu ning kaks kolmandikku Venemaalt riigireetmise eest saadav tasu," rääkis Aeg kaitsepolitseiametis korraldatud pressikonverentsil.
Samuti oli Dressenile loodud pangakonto Venemaal ja antud pangakaart, millega ta sai pangaautomaatidest sularaha välja võtta.
Aegi sõnul võisid Dressenit riigireetmiseni viia ka isiklikud täitumata ambitsioonid ja isiklikud pettumused. "Samuti ei saa alahinnata tema kompromiteerimise ohtu, kuna ta jättis kaitsepolitseiametit oma esmasest kontaktist FSB-ga teavitamata," nentis Aeg.
Aegi sõnul kogus Aleksei Dressen ja edastas abikaasa Viktoria Dresseni kaasabil FSB-le infot ametialasest teabest kuni täiesti salajase tasemega riigisaladuseni, kuid põhiliselt siiski oma töövaldkonna piires, millele tal oli teenistusalane juurdepääs ehk äärmusliikumiste teema.
Peadirektori hinnangul pärssis Dressenit riigireetmisel tema puudulik keelteoskus, mistõttu ta sai edastada infot, mis sai talle teatavaks vaid eesti või vene keeles.
Riigiprokurör Heili Sepa sõnul on Dressenile täna määratud 16-aastane vangistus teadaolevalt kõige rangem karistus, mis seni on Eestis kokkuleppemenetluse raames mõistetud. "Pärast Herman Simmi juhtumit karmistas seadusandja riigireetmise eest ette nähtud karistust, mistõttu raskuskese muutus," nentis Sepp.
Harju maakohus mõistis Herman Simmile 2009. aastal riigireetmise eest 12 aasta ja kuue kuu pikkuse vanglakaristuse.
VES/ERR
