Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme (seisab) kohtumas New Yorgi eestlastega NY Eesti Majas. Foto: Siiri Lind / VES
Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liikmed Martin Helme ja Jaak Madison osalesid USA ühe vanima ja mainekama konservatiivse mõttekoja Heritage Foundation korraldatud kohtumisel julgeoleku-, välispoliitika ja Euroopa ning Balti asjade spetsialistidega.
Jaak Madisoni sõnul on äärmiselt vajalik tutvustada Eesti konservatiivide seisukohti USA-s ning suurendada omavahelist koostööd. „Kui praegune liberaalne valitsus pole piisavalt võimekas Eesti huvide kaitsel, peavad konservatiivid selle vea parandama,“ ütles Madison.
Oma visiidil USAsse kohtuti New Yorgi Eesti Majas 13. veebruaril ka kohalike väliseestlastega. Arutati vastastikku huvipakkuvaid küsimusi. EKRE liikmeskonda kuuluvate inimeste vanusegrupid olla enamvähem tasavägised ja rahva poolehoid erakonnale tõusu teel.
Piirileppe ja maapõue varade valdkonna küsimuste hulgas oli paljudele uudiseks, et kuigi Tartu rahuleppes seda polnud, on Eestil merepiiri lepe Nõukogude Venemaaga tehtud 1938. aastal. Siinjuures mainiti, et uue piirileppega äraantavatel aladel võib leiduda (nii meres kui maal) maapõue varasid. Sellised uuringuid on võib-olla tehtud varem okupatsiooni ajal, aga Eestile ei ole need kättesaadavad. Seega leiab EKRE, et tuleks teha põhjalikud uuringud nendes nii-öelda “peaaegu kasututes” piirkondades, mida uue leppega Venemaale tahetakse loovutada.
Palju oli küsimusi ja arutusi praeguse Eruoopa peaprobleemi, põgenikekriisi üle, kellest ligi 40% olla kirjaosakamatud. Suur osa põgenikest ei soovi tundma õppida uue kodumaa keelt ega kultuuri ja nende hulka on poetunud ka hulgaliselt terroriste. Seetõttu on mitmed Euroopa Liidu riigid hakanud sulgema omi piire. Üks Eesti dilemma on aga põlisrahva häving suure hulga pagulaste sissevooluga, eriti kuna riik ei ole suutnud veel II MS järgseid sissetulijaidki integreerida. Neist arvatakse umbes 1/3 olevat eestimeelsed, 1/3 aktiivselt venemeelsed ja 1/3 “kust tuul, sealt meel”. EKRE arvab, et on tehtud ka suur viga alustades sisserändajate eestikeelse õppega alles gümnaasiumist, mitte lasteaiast.
Suur osa eesti rahvast leidvat, et praegune valitsus ei hooli rahva häälest ja hülgab nende soove ning peamine püüe on iga hinna eest esile tõsta, kuidas maailm eestlasi eesrindlikuna näeks. Seega jäävad paljud tähtsad tegevused tahaplaanile, mis hiljem kuristikeks osutuvad.
EKRE soovib Eesti valitsuses teha muutusi: “Kui peab valima poliitika ja rahva vahel, tuleb valida rahvas; kui peab valima enda ja rahva vahel, tuleb valida rahvas; kui peab valima rahvaste vahel, tuleb valida oma rahvas, austades teiste rahvaste samasuguseid õigusi.
Huvitavat keskustelu jätkus hulgaks ajaks.
Aime Andra
