25. märtsil möödub 74 aastat meie rahvast rapu-tanud traagilisest märtsiküüditamisest. Eesti Mä-lu Instituut ja ajaleht Postimees kuulutasid välja märtsiküüditamise mälestuspäevale pühendatud kirjutamisvõistluse “Kiri küüditatule” noortele va-nuses 15 kuni 21 eluaastat. Töid võetakse vastu kuni 10. märtsini. Parimatele on auhinnaks ajalooreis Balti-kumis.
Osalemiseks tuleb kirjutada kiri olevikust minevikku. Kirja saajaks on nõukogude võimu poolt 1949. aastal kodumaalt Siberisse saadetud sugulane või kaasmaa-lane, kes ei tea, mis teda ees ootab ja kuidas Eesti elu edasi läheb. Ta üritab vaid Siberi karmides tingimustes ellu jääda. Sina aga tead, kas ta kunagi vabastatakse või mis saab tema perekonnast, kodumaast või kogu Euroo-past.
Milliste mõtete ja tunnetega pöörduksid kirja saaja poole? Mida jutustaksid talle Eesti ajaloost, Eesti arengust ning tulevikust?
Ajalooline taust
1949. aasta märtsis küüditas Nõukogude okupatsioo-nivõim vägivaldselt Eestist Siberisse üle 20 000 inimese. Nende seas oli tuhandeid lapsi ja vanureid. Enamikul küüditatuist õnnestus aastate pärast siiski Eestisse tagasi pöörduda. Kuid paljud surid ebainimlike tingimuste tõttu teel Siberisse või asumisel. Küüditamise läbi kannata-nuid inimesi ei tohi unustada.
Alles 1991. aastal, kui Ees-ti taastas iseseisvuse, tunnistati Nõukogude Liidu kommunistliku režiimi korraldatud küüditamised inimsusevastaseks kuriteoks. Küüditatuid asuti väärikalt mälestama, neile rajati mälestusmärke.
Kuidas kirjutada?
Kirjutada võib küüditatud sugulasele, kelle elulugu sa üldiselt tunned või mõnele inimestele, kelle looga oled muul moel tuttav. Soovi korral võid oma kirja saata ka „tundmatule küüditatule“, kes ei oska seda oodatagi. Räägi kirjasaajale sellest, mis saab Eestist 20. sajandil. Avalda lootust tuleviku osas ning informeeri teda oleviku sündmustest.
Võid jutustada nii oma aja-looteadmiste kui ka pereloo põhjal. Julgustame õpilasi rääkima ka oma vanavanemate ja sugulaste-tuttavatega, et saada juurde isiklikke mälestusi ja mõtteainet analüüsiks, kuidas Nõu-kogude režiim on meie lähedaste elu nii füüsiliselt kui ka vaimselt mõjutanud. Kasutada võib muidki abistavaid materjale, mis on toodud allpool.
Kuhu ja kuidas saata?
Kiri peaks olema vormistatud isikliku pöördumisena ja mitte pikemalt kui 6000 tähemärki (koos tühikutega). Kirjutada võib eesti keeles. Tööde esitamise tähtaeg on 10. märts 2023.
Kirju oodatakse meilile info@mnemosyne.ee. Kirjale tuleb lisada kirjutaja ees- ja perekonnanimi, vanus, e-posti aadress, telefoninumber, kooli ning vajadusel juhendaja või nõustaja nimi.
Auhind
Osalejaid koos juhendajatega tunnustatakse võimaluse korral kevadel toi-muval tänuüritusel. Parimad tööd avaldatakse koos autori nimega Postimehes.
Töid hindab Eesti Mälu Instituudi ja Postimehe žürii. Tulemused selguvad hiljemalt 25. märtsil – märtsiküüditamise mälestuspäeval.
Parimate tööde välja kuulutamine toimub eriüritusel, millest teavitatakse kõiki osalejaid eelnevalt.
Abistav materjal
Represseeritute andmeid saab kontrollida kommunismiohvrite e-memoriaalist https://www.memoriaal.ee/ (nimeotsing).
Artikleid märtsiküüditamisest saab lugeda Eesti Mälu Instituudi portaalist https://communistcrimes.org Samal aadressil asuv e-näitus “Teekond tundmatusse” annab ülevaate märtsiküüditamise eelloost, käigust ja tagajärgedest.
Videomälestuste vaatami-seks-kuulamiseks külasta Kogu Me Lugu portaali https://www.kogumelugu.ee/et ja sisesta otsingusõna „märtsiküüditamine“.
Eesti Mälu Instituut
https://mnemosyne.ee/
Eesti Mälu Instituut ja tema eelkäija on alates 1998. aastast Eestis uurinud inimvaenulike režiimide toi-me pandud rahvusvahelisi kuritegusid ja inimõiguste rikkumisi ning totalitaarseid ideoloogiaid, mis on niisu-gused režiimid põhjustanud.
