Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskopi Urmas Viilma hinnangul tuleks Eesti muuseumidel tagastada kirikule kuuluvad kunstivarad, kultuuriministeeriumi sõnul tuleb iga üksikjuhtum läbi arutada, et oleks tagatud pärandi säilimine ja ligipääsetavus.
Viilma kirjutas ERR-is avaldatud arvamusloos, et Eesti riik püüab hoida kirikult nõukogude ajal võõrandatud vara enda valduses ja otsib järjepanu uusi põhjuseid, miks varasid õigusjärgsele omanikule tagastada ei saa. Kirikud aga igatsevad oma varasid tagasi.
Et kirikutele ei tagastatud automaatselt neilt nõukogude ajal võõrandatud vallasvara, tuleneb Mart Laari valitsuse reformiministri (1992-95) Liia Hänni sõnul sellest, et vallasvara omandireformi käigus tervikuna tagastamisele ei läinud. Ka ei tehtud kirikutele seaduses erisusi.
“Omandireformi seaduses pandi paika üldine raamistik, kes saab tagasi nõuda ja millist vara, ja seal seaduses kirikuid eraldi käsitletud ei olnud. Kirikud olid õigustatud subjektid küll, kui nende tegevus oli järjepidev, aga vallasvara tagastamisele või kompenseerimisele ei läinud,” selgitas Hänni.
Peapiiskop Urmas Viilma sõnul on kultuuriministeeriumi tõlgendus, et kirik soovib varasid tagasi ilma läbirääkimisteta, kiriku suhtes ülekohtune.
“Me oleme teemat korduvalt tõstatanud ja oleme oodanud diskussiooni, mida ei ole toimunud,” ütles Viilma.
Eesti Kunstimuuseumi (EKM) juht Sirje Helme ütles ERR-ile, et EKM-il pole kiriku vara mujal kui Niguliste kirikmuuseumis. “Niguliste ise anti hoonena Eesti Kunstimuuseumile üle ja kirik sai riigilt väga suure (6,75 miljonit eurot – toim.) rahalise kompensatsiooni,” meenutas Helme.
Kompensatsiooniga loobus EELK kõigist enne 16. juunit 1940 tekkinud riigi kohustustest tulenevatest nõuetest. Samuti Niguliste kirikuhoone ja maa tagastamise ja kompenseerimise nõudest ning kõigist restitutsiooninõuetest omandireformist välja jäänud vallasvara suhtes, mis kuulusid õigusvastase võõrandamise ajal Niguliste kogudusele ja asuvad praegu museaalina EKM-i kogus.
VES/ERR
