• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Kiri Saksamaa eesti ühiskonnale

VES by VES
9. mai 2011
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Alates 1. maist kaotasid Saksamaa, Šveitsi ja Austria Eesti tööjõule kehtivad sissesõidupiirangud: eestlased saavad vabalt Saksamaale tööle sõita. Arvestades soodsa kliima ja eestlase jaoks koduse hapukapsakultuuriga, usun et Saksamaal tekib paari aasta jooksul samasugune eesti rahvusvähemus, nagu Soomes.
Saabub olukord, kus kvantiteedi ehk hulga muutus tingib kvaliteedi ehk olemuse muutuse. Kõigepealt muutub Saksamaal elavate eestlaste sotsiaalne koosseis. Kui varem tulid Eestist keskmisest leidlikumad inimesed, kel oli mingi vajalik haridus või kes kuidagi oskasid piirangutest kõrvale põigelda, siis tööturu piirangute kadumise järel on suur osa saabujatest tõenäoliselt väga madala haridustasemega.

Nad tulevad sellepärast, et neil pole Eestis tööd ja tööbüroo on nad välismaale tööle suunanud. Nii on saabunud Soome taludesse ja tehastesse tööle tuhandeid eestlasi, kel on tõsiseid raskusi soome keelega või üldisema asjaajamisega. Tegu ei ole vaid noortega, palju on just vanemas keskeas olevaid inimesi, kelle jaoks Eestis puudub rakendus. Need inimesed vajavad teiste eestlaste abi, nii üksikisikuna kui ka terve grupina. Need inimesed mõjutavad soomlaste arvamust eestlaste kohta tervikuna, kuid samuti sõltub nende uute inimeset käekäik palju sellest, milline on eestlaste staatus, maine kohalike silmis.  Arvatavasti toimub sama ka Saksamaal.
Kui juba Soomes tahetakse eestlased tihti ära segada venelastega, siis seda enam Saksamaal, kus Eesti on vähem tuntud – ja kus juba tegutseb mitmetel elualadel Eesti kodakondsusega venelasi.
Nende uute eestlaste tulek Saksamaale mõjutab ka seda, kuidas Saksamaa üldsus eestlastesse suhtub. Kas neid uusi eestlasi hakatakse Saksamaa käsitlema peatu Idaeuroopa migrandikarja osana või omaette organiseerumisvõimelise rahvusvähemusena, kes võtab sisse oma õigustatud koha Saksa kultuuris ja ühiskonnas – seda suudab mõjutada Saksamaa eestlaste ühiskonna oma aktiivne tegutsemine.
See uus olukord muudab oluliselt Saksamaa eestluse missiooni: Esiteks aidata eestlastel kohaneda Saksamaal. Lasteringid, nõuandetelefon, muu tegevus, mis aitab eestlastel end hästi tunda. Selleks on kindlasti võimalik saada riigilt abirahasid. Teiseks, alustada poliitilist võitlust selle nimel, et eestlastele Saksa ühiskonnas tunnustatud vähemuse positsioon kätte võidelda. Kultuurautonoomia Eesti rahvusvähemuste kultuurautonoomia tähenduses kõlab ehk liiga ehmatavalt, kuid sisuliselt on just sellega tegu.
Eestlastele tuleb saavutada samad õigused, mis näiteks türklastel – mis siis et meid on arvuliselt vähem. Siingi on meil kasutada võimsad ressursid ja head argumendid Euroopa Liidu näol. Näiteks, kui ma kusagil märkan, et mingi ametiasutuse internetileht on Soomes tõlgitud vene keelde, kuid mitte eesti keelde, võin protesteerida ja nõuda, et eestlasi kui Euroopa Liidu liikumisvabadust realiseerivat inimgruppi ei tohi mitte seada teisejärgulisse positsiooni võrreldes näiteks venelastega või muudega, keda ei saa pidada E. Liidu poliitika teostajaiks. Euroopa Liidu kodanike tööjõu vaba liikumine tähendab ka liikmesriikidele kohustust omalt poolt aktiivselt kaasa aidata ja aidata luua tarvilikud eeldused. Näiteks eesti koolid ja lasteaiad, kui eestlased seda nõuavad.
Eesti ühing ei ole enam mingi rahvatantsuring, vaid pigem ametiühing, mis peab vastama eestlaste reaalsetele vajadustele. Organiseerunud väliseestluse poliitiline otstarve ei ole peale Eesti vabanemist kadunud, vaid see on muutunud – ja muutub võib-olla kunagi jälle, kui olukord seda nõuab.
See otstarve on: eesti vähemuse huvide väljendamine asukohariigis ja avaliku arvamuse mõjutamine. Võitlus eesti vähemuse tunnustamiseks. Parlamentaarne missioon ühe rahvusvähemuse tahte väljendamiseks, kui kasutada Rootsi (kuningriigi!!) eestluse poolt kasutatavat terminit.
Ja see parlamentaarne funktsioon annab ka täiesti uued võimalused haarata neid uusi inimesi eesti organisatsioonidesse ja hoida ära see, mis on praegu reaalsuseks Austraalias: et ühingud hävivad, kuna pole kellelegi oma tööd üle anda. Või muutuvad muinsuskaitseühinguteks – olukorras, kus vanad eestlased soovivad vaid tantsida kaerajaani samal ajal kui uutel eestlastel, kel on igasuguseid muid eesti asju ajada, näiteks eesti vaimus oma lapsi kasvatada  – ei olegi mingit organisatsiooni, kuhu nad võiksid kuuluda.
Eesti organisatsioonid kui aktiivsed tööturutoimijad kaitsevad nii asukohariigi kui ka Eesti riigi huvisid, võttes teatud määral vastutuse nende inimeste eest, kes Eestist on lahkunud ja otsivad endale Saksamaal kohta.  Saksa riik kindlasti soovib sellist organisatsiooni aktsepteerida, kui te selle rolli vastu võtate.
Näiteks Soomes küsitakse meilt seisukohta vähemusi puudutavate seadusehangete kohta, ja ma arvan et paari aasta pärast (kui me vaid ise laisad ei ole, või omavahel tülli ei lähe) on eestlaste esindaja kohalolek kohustuslik ka presidendi vastuvõtunimekirjas – koos ministrite, välisriikide diplomaatide, parlamendiliikmete ja kirikupeadega.
Igatahes ma arvan, et Saksa olukord on nüüd väga sarnane Soome omaga, ja meil tasuks teha koostööd ja vahetada kogemusi.
Ja ma arvan, et see teema puudutab eestlust ka laiemalt, seepärast panen koopia ka teistele tähtsatele inimestele.
Kutsun kaasa mõtlema..

Tervitab
Rain Ots
Soome Eesti Liidu juhatuse liige

                              

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Virve-Anneli Vihman: eesti keel on lustimiseks piisavalt elujõuline

Virve-Anneli Vihman: eesti keel on lustimiseks piisavalt elujõuline

21. märts 2023
33
MTÜ Slava Ukraini rahaasjad on uurimise all

MTÜ Slava Ukraini rahaasjad on uurimise all

20. märts 2023
38
Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad Toomas Asser, Raul Eamets ja Jaak Vilo

Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad Toomas Asser, Raul Eamets ja Jaak Vilo

19. märts 2023
21
Europarlamendi soovitud elumajade energiatõhusus käib Eestile üle jõu

Europarlamendi soovitud elumajade energiatõhusus käib Eestile üle jõu

19. märts 2023
21
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    57 shares
    Share 23 Tweet 14
  • EKRE USA kandidaat Eesti riigikogu valimistel on Mike Calamus

    26 shares
    Share 10 Tweet 7
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
Virve-Anneli Vihman: eesti keel on lustimiseks piisavalt elujõuline

Virve-Anneli Vihman: eesti keel on lustimiseks piisavalt elujõuline

21. märts 2023
MTÜ Slava Ukraini rahaasjad on uurimise all

MTÜ Slava Ukraini rahaasjad on uurimise all

20. märts 2023
Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad Toomas Asser, Raul Eamets ja Jaak Vilo

Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad Toomas Asser, Raul Eamets ja Jaak Vilo

19. märts 2023
ADVERTISEMENT

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

Toetajad:

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Virve-Anneli Vihman: eesti keel on lustimiseks piisavalt elujõuline
  • MTÜ Slava Ukraini rahaasjad on uurimise all
  • Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad Toomas Asser, Raul Eamets ja Jaak Vilo

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?