Põhja poolt on järjest kuulda, et päikesepaistet on harva näha, taevas lööb pidevalt pilve ja maa on valge paksu lumevaiba all.
Lõuna pool püsivad soojad ilmad, olgugi et neid veel korralikult ei tohi nautida. New Jersey mägedes on ilmateade nagu kiigesõit: ühest äärmusest teise suure kiiruse ja hooga!
Sellest hoolimata on meie tubli fotograaf jälle julgelt rändamas käinud, kogumas haruldasi loodusevõtteid.
Kohalikud lilled on võidelnud külma vastu, ja nüüd on hommikuti näha varahommiku udukatet nende õitel säramas.
Nende ligidal oli ka näha kohaliku meistri tööd: ämblikuvõrk, õrnalt kootud nagu peenike pits, veetilgad hiilgamas nagu tähekujud.
Paar päeva varem oli olukord hoopis teine. Öösel sadas lund, aga hommikuks oli vaevalt talvetaadi külaskäigust miskit jälge järel.
Aga terava silma ja tugeva läätsega leidis meie fotograaf samblaga kaetud rõdu pealt siiski paar lumehelvest.
Kaugelt vaadates pole lumehelbed meile midagi suuremat asja. Nagu valge pulber kukub lumi taevast alla, katab maad, krõbiseb jalgade all, sulab lörtsiks ja kaob siis ära.
Aga suurendusklaasi all on tal hoopis teine ilme. Üksainus helves on nagu kallis kristallskulptuur, mille kallal on klaasikunstnik vaevelnud õige mitu päeva, lihvides siit ja poleerides sealt, kuni viimaks on kuju paras.
Seda ilu on nüüd meil ka võimalik imetleda ja nautida.
Ootame uudishimuga, mis looduse imesid toob Ulla meile järgmisena koju!
Tekst: Aino-Liis Tõõtsov
Foto: Ulla Vinkman
