Eesti, Soome ja Läti skautidest (poistest ja tüdrukutest) koosnev jüripäeva paraad marsib Valgas 27. aprillil Jaani kiriku poole. Kiriku ümber käib ringtee ning sealse raekoja eesoleval platsil peatutigi. Oli pühapäeva hommik ja linn kaunis inimtühi. Keskväljakule jõudes, kui raugesid orkestri marsitaktid ja üksuste hüüud, jõudsid meieni kiriku jumalateenistuselt kõlavad orelihelid. Paraad peatus kiriku taga, mille välisseinal asub mälestustahvel Paju lahingus langenud Soome Põhja Poegadele; sinna paigaldati pärjad. Foto: Riina Kindlam
Ärge kurvastage, kui te ei suutnud ära arvata, mis linnaga on tegu eelmises lehes lk. 3 toodud fotodel ehk kus asuvad kepsleva mehe kuju ning E. Enno ja J. Kuperjanovi tänavate nurk. Kaks päeva enne antud fotode võtmist oli Eesti telekanali TV3 iganädalases telemängu saates “Me armastame Eestit” küsimus selle kuju kohta ja vastata ei olevat osanud saatemängijatest mitte keegi. Nii rääkis mulle antud linna kodanik.
Kui kuju kaugelt nägin, oli esimene mõte “Joosep Toots! Aga miks siin?” Tegemist polnud ju Palamusega, kus asub “Kevade” autori Oskar Lutsu kihelkonnakooli muuseum. Õige vastus on TOOMAS NIPERNAADI, Augusti Gailiti 1928. a. ilmunud samanimelise romaani peategelane. Sambal on kirjas: Valgamaal sündinud kirjandusklassik August Gailit 9.I.1891 – 5.XI.1960. Oma kooliteed alustas Gailit VALGAS ehk linnas, kus fotod võetud ongi. Gailiti puusepast isa oli lätlane (gailis on läti keeles kukk) ja ta valdas viite keelt, elu lõpus kuuendana omandas rootsi keele, kuna põgenes 1944. a. Rootsi ja puhkab Örebro kalmistul.
Kuperjanovi seosest Valga lähistega (Paju lahing) juba juttu oli. Ernst Enno sündis Valgast mitte väga kaugel Valgutas, Rõngu lähistel, ning hiljem elas ja töötas teatud aja Valgas.
Meie seltskond oli Tallinnast kohal jüripäeva laagriks, mida Eesti Skautide Ühing peab igal aastal erinevas eesti linnas. See kord oli kokku tulnud 400 noort ja juhti üle Eesti, aga ka Soomest ja Lätist. Ööbisime ja sõime Valga hiljuti renoveeritud põhikoolis ja koosolemine kulmineerus traditsioonilise jüripäeva paraadiga. Need traditsioonid ei olnud väliseestlasele mingiks uudiseks: Torontos peetakse tänaseni skautide-gaidide jüripäeva paraadi ja Järvemetsas New Jerseys igal aastal ka jüripäevalaagrit.
Jüripäeva paraadi kajastas tollel õhtu ETV uudistesaade. Uudiselõiku saab näha minnes võrgulehele www.uudised.err.ee ja sisestades otsingulahtrisse sõna “skaudid”.
Tegemist on piirilinnaga: Joosep (vasakul) seisab Eesti Vabariigis, Kaaren on piiri peal ning Tuule ja Tuuli on otsaga riigis nimega Latvijas Republika. Laste taga vuliseb piirijoonena Konnaoja ning paistavad n-ö Eesti-Valga poolsed Rimi toidukauplus ja Neste tankla ehk bensiinijaam. Foto: Riina Kindlam
Eraldi tasub mainida, et linnasüdames asuv Jaani kirik, mille kõrval paraad seisis, valmis 1816. a. arhitekt Christoph Haberlandi projekti põhjal ja on ainus ovaalse põhiplaaniga kirik Eestis. Unikaalne orel on säilinud originaalsel kujul ja on Baltimaades ainuke allesolev Friedrich Ladegasti ehitatud pill ning kuulub Euroopa 200 parema oreli hulka.
Skaudid tegid sel päikesepaistelisel ja soojal kevadhommikul Valga linnale ka paraadisoojendust, sest tänavu juunis toimub võidupüha paraad Valgas ja Valkas, kus osalevad ka Läti üksused. Pidustused algavad 23. juuni hommikul võidutule läitmisega Valga Vabadussõja ausamba juures. Valga on võidupüha tähistamise kohana tänavu tugeva märgilise tähendusega. “Möödub 95 aastat Vabadussõja murrangulistest, sümboli tähenduse omandanud lahingutest, milleks kindlasti nii Paju lahing kui võidupüha sünni toonud Võnnu lahing olid. Peale selle annab lätlastega korraldatav paraad selge märgi meie möödaniku kui ka tänapäeva sõjalisest ühtsusest, relvavendlusest,” selgitas major Tanel Rütman Kaitseliidu avalike suhete osakonnast ajalehele Valgamaalane.
Kui tehniliselt hinnata, siis Valgas on paraadi Rütmani sõnul korraldada oluliselt lihtsam kui mõnes teises Eesti maakonnalinnas. “Ilmselt pole ka üheski teises Eesti linnas sellist võimast rakurssi paraadirivile, nagu saab selle Valga kiriku tornist,” lisas ta. Seda uhket tunnet ja uue linna avastamise rõõmu tundsid ka meie pealinnast külas olnud hundud ja skaudid. Igavesti uhke oli ära käia Eesti lõunapoolseimas linnas ja üle Konnaoja ka väljamaad hetkeks külastada.
Riina Kindlam,
Tallinn
