Eesti Talupidajate Keskliidu kauaaegne peadirektor Kaul Nurm üleb, et Eesti põllumajandusmaast on kolm korda rohkem maad välismaalaste kontrolli all, kui ametlikud statistikaandmed väidavad.
Mõni kuu tagasi levisid teated, et Hiina sõlmis Ukrainaga kokkuleppe rentida nendelt 30,000 ruutkilomeetrit põllumaad järgnevaks 50 aastaks. Hiinlased on ostnud ka Lätilt kinnisvara kaheksa korda rohkem kui aasta tagasi, soetades sageli korraga kaks kinnisvaraobjekti – ühe enda jaoks ja teise väljaüürimiseks.
Hiinlased teavad ka täpselt, palju on saadaval põllumaad Eestis. Praegu kuulub neile vaid üks alla hektariline kinnistu Harjumaal, kuigi välismaistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele on müüdud Eestis maad 13,825 hektarit.
Kaul Nurmi sõnul pole see päris adekvaatne pilt, kuna vällismaalased on Eestis asutanud ka äriühinguid, tegutsedes peamiselt metsamaade ja põllumajandusettevõtete kokkuostmisega. Siia kuulub sageli ka maa, aga veel suuremal määral maade rendilepingud. See teeks tegeliku maa kasutuse välismaalaste poolt kolm korda suuremaks ehk kuni 15%. Näiteks võib ettevõte omada 1000 hektarit, aga rendib veel 2000 hektarit. Tihtipeale on rendilepingute omanikel sooduspositsioon maa päriseks osta.
Suuremad probleemid võivad tekkida 20-50 aasta pärast, sest viljelusmaa kogu maailmas väheneb nii kliimamuutuste kui linnastumiste tõttu. Nurm lisab, et Hiina ei ole ainus maade krahmaja. 10% Rumeenia põllumajandus pindalast on läinud Pärsia lahe riikidele. Ungaris on umbes 500,000 hektarit kolmandate riikide kontrolli all.
Eestis pole veel midagi realiseerunud, aga on kindel, et kui kunagi võiks kaubaks minna, siis ostab keegi enne maad Eestis kokku ja liidab need suuremaks ühinguks. 25 aastat tagasi tootis Eesti kaks korda üle oma vajaduse, millest plaanikomitee Moskvas otsustas, kui palju jäi eestlastele. Kui hiinlased või laheriigid ostavad massiliselt üles meie põllumandusettevõtted, võib juhtuda samuti, et võime omal maal nälga jääda.
Metsaekspert Peep Põntson on märganud samuti välismaalaste huvi suurenemist Eesti maa vastu, kuna see on võrreldes Euroopaga üliodav. Samuti on eestlane kaotamas huvi oma maa harimise vastu. Eestlane ei ole hakanud oma maad majandama ega maad kui tootmisvahendit piisavalt väärtustama. Rahvas võõrandub maast, rahvas vaesub.
Eestis üks aktiivsemaid põllumajandustootjate kokkuostjaid on Trigon Baltic Farming. Ettevõttele kuuluvad näiteks farmid Raplamaal Kaius ja Järvamaal Väätsal. Ettevõte siht on ehitada 3330-pealine lüpsifarm Väätsa ja koondada kuni 11,000 lüpsilehma Eestisse, mis tähendaks umbes 50,000 hektari maa majandamist.
Küsimus on kas tõesti selleks, et arendada Eestis põllumajandust või teha kunagi väga soodne tehing ja müüa see edasi. Need on küsimused, mida Eesti peab endale esitama, hoiatab Kaul Nurm.
Õhtulehe põhjal