• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
    • All
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
    Irja Grabbi 90

    Irja Grabbi 90

    Kantar Emori uuringu andmetel on tööturul endiselt hinnatuim Tartu Ülikooli lõpudiplom

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Stoltenberg: NATO liitlased on teinud otsuse NATO idatiiva tugevdamiseks

    Mets meis kõigis

    Mets meis kõigis

    Tribeca filmifestivalil võidutses Läti, Leedu, Poola film Eesti stsenaristidega

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Ilmus raamat Ameerika-Eesti saja-aastastest suhetest

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

  • Arvamus
    • All
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri

    Maarja Vaino: Probleemidest, mida meil ei ole

    Rea Raus: Väike on ilus

    SÕNA SABA –  Haub kurna, mitte kurja

    SÕNA SABA – Haub kurna, mitte kurja

    LUGEJA: Küsimus Mike Calamusele

    Mõistatus minevikust: otsitakse Vello Malbe sugulasi ja tuttavaid

    Rea Raus: Energiahindadest ja riiklusest

    Ukraina sündmusi

    Mike Calamus: Eestit valitsegu Eesti kodanikud!

    MÄRKMIK: Roherinne

    MÄRKMIK: Roherinne

    Airi Vaga: ”Häda” tekib teadmiste puudulikkusest või ebatäpsusest

  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
    • All
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
    Irja Grabbi 90

    Irja Grabbi 90

    Kantar Emori uuringu andmetel on tööturul endiselt hinnatuim Tartu Ülikooli lõpudiplom

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    80 aastat sõjatoetuse paraadist New Yorgis

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Jaanituli Chicago Eesti Majas

    Stoltenberg: NATO liitlased on teinud otsuse NATO idatiiva tugevdamiseks

    Mets meis kõigis

    Mets meis kõigis

    Tribeca filmifestivalil võidutses Läti, Leedu, Poola film Eesti stsenaristidega

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    New Yorgi Eesti Kooli lõpetas 10, Connecticuti Eesti Kooli 3 noort

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Jaanipäev Põhja-Karoliinas

    Ilmus raamat Ameerika-Eesti saja-aastastest suhetest

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Lahkus Taani eksvälisminister ja Balti riikide suur toetaja Uffe Ellemann-Jensen

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

    Saksamaal esietendub Helena Tulve ooper”Hundid”

  • Arvamus
    • All
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri

    Maarja Vaino: Probleemidest, mida meil ei ole

    Rea Raus: Väike on ilus

    SÕNA SABA –  Haub kurna, mitte kurja

    SÕNA SABA – Haub kurna, mitte kurja

    LUGEJA: Küsimus Mike Calamusele

    Mõistatus minevikust: otsitakse Vello Malbe sugulasi ja tuttavaid

    Rea Raus: Energiahindadest ja riiklusest

    Ukraina sündmusi

    Mike Calamus: Eestit valitsegu Eesti kodanikud!

    MÄRKMIK: Roherinne

    MÄRKMIK: Roherinne

    Airi Vaga: ”Häda” tekib teadmiste puudulikkusest või ebatäpsusest

  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Kas vajame rahvusmüüte?

VES by VES
9. veebruar 2016
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Sirje Kiin 2Peaminister teatas mullu, et Eesti ei vajavat enam suurt narratiivi, tänavu täpsustas ta veel, et Eesti vajab vaid peenhäälestust. Opositsioonilise EKRE esindajad hüüavad oma protestimeeleavaldustel samuti, et Eesti ei vaja narratiivi, vaid palju väikseid tegusid.

Noorema põlvkonna kultuurilehes „Müürileht“ kirjutab Riho Paramonov, et „Pilguheit ajalukku aitab mõista, et eestlaseks olemine on ülemütologiseeritud ning eesti kultuur ei ole sugugi nii väeti, nagu seda puhuti näidata püütakse. See ei vaja püsimajäämiseks ja tugev olemiseks mitteratsionaalset hirmu ega müüte, vaid teadlikkust, kainust ja kaalutletust.“ (Võõrahirm, rahvusmüüdid ja kultuur. Müürileht, 29.01.2016). Nii hakkab tunduma, nagu tahetaks meilt ühelt poolt ära võtta innustavad tulevikulood (narratiivid) ja teiselt poolt tunnistada tühiseks või mittevajalikuks meie rahvusmüüti loovad nostalgilised pärimuslood. Kas me ei jää aga siis mitte ootamatult päris tühja tuule peale?

Folkloristikas mõistetakse müüdi all tõepoolest fantaasiarikast pärimuslugu, millel ei pruugi ajaloolise tõega olla kuigi palju pistmist. Ka igapäevases keelekasutuses kipume müüti samastama vahel lausa vale või leebemal kujul väljamõeldisega, millel pole teaduslikku tõestust. Ometi leiavad just teadlased (ajaloolased, antropoloogid, folkloristid, kirjandusteadlased, semiootikud), et ühe rahvuse ajalooline kujunemine vajab müüte, et rahvusliku identiteedi otsing algab ajaloost. Kristi Kukk kirjutab, et müüt ühisest ajaloost kasvab välja mütologiseeritud ajaloost ning vastupidi – rahvuslik retoorika eeldab, et rahvuse liikmed on ühist päritolu, seega on neil ka ühine ajalugu. Rahvusmüüt peab veenma, et rahvus on midagi igipüsivat ja loomulikku. Rahvusmüüt on vajalik, et põhjendada, seletada, õigustada ja põlistada rahvuste teket ja olemaolu, kinnitab Toomas Karjahärm.

Müüdiloome ei pruugi piirduda vaid minevikuga (Kreutzwaldist ja Jakobsonist Jaan Krossi ja Lennart Merini), uusi semiootilisi, mütoloogilisi ja filosoofilisi narratiive loovad eestlastele praegu Valdur Mikita, Hasso Krull ja Margus Ott, kelle mõttevägi ammutab end küll minevikust ja pärimusest, ent seab ikkagi enda eesmärgiks „eesti põlve uueks loomise“. Need autorid toovad meie mõtlemisse ja ütlemisse hulgaliselt uusi eestikeelseid mõisteid ning avardavad meie rahvuslikku enesetunnetust nii ajas kui ruumis. On oluline ja tähendusrikas, et Margus Oti filosoofiline suurteos „Vägi. Väekirjad I“ lõpeb edasivaatega nii ühis- kui isendipraktika sihis, ning et Valdur Mikita „Lindvistika“ lõpeb eesti keele, looduse ja kultuuri haruldast mitmekesisust rõhutava tulevikuennustusega:
„Tiivustagu meid teadmine, et kõige parem pesapaik ühele vägevale elusülemile on tark inimene.“

Mitmel suvisel arvamusfestivalil on ka rahvas arvanud, et Eesti ikkagi vajab narratiivi, ühte ühiselt sõnastatud eesmärki, mis puudutab meid kõiki ning põhineb ühistel väärtustel. Arvamusfestivali korraldajad on kutsunud Eesti inimesi üles koguma meie kõigi tulevikulugusid, kuhu me tahame tulevikus jõuda ja millises Eestis me soovime elada. 2016. aasta arvamusfestivalil pühendatakse üks aruteluala tulevikuloost esile kerkinud teemadele. Kogutud tulevikulood avaldatakse Mis on Eesti – kodulehel.

Veebruari alguse seisuga oli seal üles pandud ligi paarkümmend Eesti tulevikuunistust pealkirjadega: Hooliv Eesti (kaks teksti), Lõhnav Eestimaa, Ühendatud Eesti, Puhas ja turvaline Eesti, Eestlased – modernsed metslased, Näidisriik – maheriik, Riigi ja kogukonna heaks, „Vaim, kandes kord triumfipärgi ja rikast rüüd“ (Betti Alverit tsiteerides); Sõbrad saunas arutlesid, mina nende hulgas; Hingepere mahemaal, Eksklusiivne Eesti, Juku ja Kati 2040, Me oleme keelerahvas, Ruhnu – merest tõusnud maa ja rahvas 25 aasta pärast, Meie Tuleviku-Eesti on eelkõige Inimeste Eesti, Modernne vanaema õunapuu otsas – kogukondlikult arenenud Eesti, Avatud ja säilitav soome-ugri riik. Vt http://misoneesti.err.ee/eesti-tulevikulugu/


Üldmulje neist unistusist on märksa soojem ja inimlikum kui kõik parteipoliitilised programmid kokku, sest on kirja pandud küll natuke naiivses ja lapselikus, ent puhtas, kantseliidita emakeeles. Üks sümpaatne näide esimesest Hooliva Eesti tekstist: „Eestlaseks olemise tunne ei vaja riigipiire.

 

Julgeme olla eestlased maailmas, anname võimaluse oma lastele, lastelastele ja sõpradele kogeda Eesti imelist loodust koos vanade traditsioonidega, mille läbi kasvab Eesti fännide arv kordades. Meil on võimalus ennast teostada Eestis, samas oleme avatud uuele ja uurime kõike „uut“ uudishimuga, ilma hirmuta. Meie-tunne on see, mis meid kõiki ühendab üle maailma.“

Tuleviku Eesti narratiivi võimalikud ühisväärtused hakkavad siit juba üsna selgesti välja joonistuma: hoolivus, puhtus, turvalisus, looduslähedus, keel ja armastus, mitmekesisus, avatus. Tegelikult on see kõik ju nii üldinimlik.

 

Sirje Kiin

VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Peibutuspardid saagimas Eesti väheste konservatiivide toolijalgu

by VES
6. detsember 2020
16

Jüri Estam   Kalifornias elavalt pillimehelt Tõnu Sepalt küsiti hiljuti, kellele ta hääle USA presidendivalimistel annab.   Tõnu olla kuuldavasti öelnud, et “mitte vasakpoolsetele”. Tema lahkus Eestist nimelt, et pääseda sotsialismi käest. Nii on igati loogiline. Rootsis elanud Harri Kiisk...

Read more

Kuidas ometi taltsutada ja pöörata idaeurooplast?

by VES
22. november 2020
15

Jüri Estam   Kasvamas on surve, mida Euroopa Liidu (EL) “establishment” ja veel mõned jõud on avaldamas Ungarile, Poolale ja Eestile, et need sanktsioneeriksid samasooliste inimeste abielu.   Sellekohane ametlik Euroliidu strateegia avaldati 12. novembril.   ELi sakslasest president Ursula...

Read more

Tundlike teemade teravaks ajamisest võimuiha pärast

by VES
9. november 2020
16

Jüri Estam   Me võiksime üheskoos tagantjärele õnne soovida Mai Raud-Pähnile, kes sai 2. novembril Stockholmis saja aastaseks.   Paljud sealsed eestlased mäletavad teda Rootsi Eestlaste Liidu büroojuhatajana ja ajakirja Rahvuslik Kontakt toimetajana.   Ma pole vist kogu elu jooksul...

Read more
Load More
Next Post

Mis toimub Poolas tegelikult?

New Yorgi Eesti Majas võistlesid pirukad

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

ADVERTISEMENT

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Organisatsioonid
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Irja Grabbi 90
  • Välisturistid reisivad sõjahirmust hoolimata taas Eestisse
  • Kantar Emori uuringu andmetel on tööturul endiselt hinnatuim Tartu Ülikooli lõpudiplom

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF Ajaleht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms below to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?