Võhandu jõgi saagu tagasi õige alguse, leiavad asjasse pühendunud teadlased koos Pühalätte ümbruse rahvaga, kirjutab 19. detsembri Maaleht.
“Kas pole imelik, et me ei tea, kust meie jõed algavad?” küsib loodusajakirjanik ja raamatu “Eesti allikad” autor Kristel Vilbaste.
Jõed algavad lättest või allikast. “Aga riiklikus andmebaasis seisab, et Võhandu saab alguse Saverna ja Sirvaste vahel ühest soost. Soost!” hüüatab Vilbaste.
Koos Otepää vallas tegutseva Kappermäe külaseltsiga ajab Vilbaste nüüd asja, et Võhandu algus õigesse kohta saaks. Õige koht on tema väitel Pühalätte juures Tõutsi külas, kümmekond kilomeetrit Otepäält.
Koos Maalehe ajakirjaniku Rein Raudverega sõideti Pühalätet otsima. Vilbaste väitel asub Võhandu jõe algus Otepäält Sangastesse viivalt teelt paar kilomeetrit vasakule, suunas, mis viib Ilmjärve kooli poole ning allikas on jäänud metsavahelise teelõigu alla.
Kuidas aga allikas tee alla jäi?
Vene ajal rajati Ilmjärvele pioneerilaagrit, sinna viivat teekest laiendati ning selle äärde jääv allikas jäi teetammi alla.
Allika täpset asukohta ümbruskonna rahvas enam ei mäleta, kuid arvab just selle paiga olevat. On ju nüüdki allika oletatava koha juures tee lumest ja jääst paljas. Vilbaste usub, et seal on ka kunagine püha hiis, praegu võsas, räämas ja unustatud.
Pühalätte ja teiste kodukandi allikate otsimise on südameasjaks võtnud ümbruskonna külasid ühendav Kappermäe külaselts. Innukad on seal ka tänavu kogukonna pärli tiitliga pärjatud Pille ja Peeter Kangur.
“Olime aastaid mõelnud, et otsime üles selle allika, mida omal ajal peeti Võhandu alguseks. Selle suve lõpus alustasimegi. Eks see ole ka küla ajaloo taastamine,” arutleb Peeter Kangur, kes on lisaks Tõutsi külavanem.
VES/Maaleht