• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Kas Eesti on tõesti ussitanud?

VES by VES
18. mai 2015
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Sirje KiinAmeerikast Silicon Valleyst Eestisse naasev ettevõtja Sten Tamkivi muretseb Eesti avalikus ruumis sageneva vihakõne pärast: “Napi paari aastaga on totaalselt ussitama läinud Eesti avalik mõtteruum.

 

Soovitan tõsiselt kaaluda paaril arvutilingvistika- ja statistikatudengil panna seljad kokku seda andmetega tõestavaks magistritööks, aga puhtalt põgusa vaatluse põhjal on muutunud räigelt mõnitav toon mõne aastaga ühiskonnas talutavaks normiks.

Mitte ainult anonüümsetes kommentaarides, mõnes nurgataguses natsifoorumis või pseudonüümses sotsiaalmeedias, vaid Toompeal telekaamerate ees ja must-valgel suurtes päevalehtedes võib nüüd pea iga päev lugeda selliseid silte nagu “homoteerull”, “lilla”, “pede”, “tolerast”, “igasugused murjanid”, “jorisemised Meka suunas”, “immigrantide negatiivne mõju rahvastiku kollektiivsele IQ-le“…”

http://memokraat.ee/2015/05/polev-kardin/

 

Ajalehtedes sagenevad väited, mis heidavad ette, nagu oleksime meie, eestlased, üks kõige sallimatumaid rahvaid Euroopas. Viidatakse ühele või teisele uurimusele, tavaliselt täpsustamata nende metoodikat või küsitluste teadusliku üldistuse usaldusväärsust. Igaüks teab omast käest jutustada juhtumeist, kus keegi on kedagi (enamasti tagaselja või anonüümselt vihakommentaarides) solvanud grupitunnuse olemasolu või puudumise pärast (tibla, põder, neeger, pilusilm, homo, paks, kondiklibu, vanamutt või ätt, poisitatikas või plika, kole, eputis, mis ta õige mõtleb endast, mugavuspagulane jne).

Olen ka ise paaris varasemas arvamusloos kurtnud mind häiriva negatiivsuse kultuse üle Eestis, sest isegi meie kultuuriringkonnis hinnatakse kõrgelt pigem ärapanemist (vaat kui ägedalt pani talle!) kui kellegi kiitmist või tunnustamist (mis ta poeb seebita!). Ometi tundub mulle praegu, et teeme Eestile ja eestlastele natuke liiga.

Esiteks, kui vaatame tagasi Eesti ajalukku, ei näe me seal ühtki suurt ega verist konflikti, mis oleks lähtunud Eesti enda sisestest rahvus- või usu- või mistahes muudest pingetest. Meie lugematud sõjad ja vallutatused on olnud alati põhjustatud agressiivsetest välisjõududest, mitte meie endi sisemisest sallimatusest meie hulgas elavate või siia tulnute suhtes. Meil pole kunagi olnud kodusõda. Vaatamata traagilisele ajaloole ja sajandite pikkustele okupeerimistele oleme suutnud hoiduda nii saksa- kui suurvihast või ryssäviha’st ehk venevihast, mis näiteks Soomes oli ja on ajalooline-ühiskondlik tõsiasi.

 

Meil elab praegugi Euroopa riikide võrdluses üks suuremaid vähemusrühmi, kelle enamus on pärit viimasest okupatsiooniajast, ja ometi oleme suutnud ära hoida võimaliku verise kodusõja ohu. Mart Laari äsjailmunud mälestustest võime lugeda, kui lähedal oli see oht näiteks 1990ndate algul, kui agoonias Venemaa ässitas Ida-Virumaad Eestist lahku lööma samamoodi nagu nüüd Donetskis. 2007. aasta pronksiöö sündmuste taga oli ju samuti peamiselt Vene propagandaraha ja tahe, mitte eestlaste ja Eestis elavate venelaste vaheline sallimatus. 1924. aasta detsembrimässust rääkimata.

Teiseks tahaksin osutada ajalehe Washington Post 2013. aastal koostatud nn maailma sallivuskaardile: http://tinyurl.com/c8nbqno. See põhineb maailma väärtuste uuringul (World Values Survey), mis on aastakümneid uurinud rahvaste suhtumisi ja arvamusi üle maailma. Enam kui 80 erinevas riigis paluti vastanutel öelda, milliseid inimesi nad ei tahaks oma naabriteks. Mida rohkem inimesi teatas, et ei soovi teisest rassist naabreid, seda vähem tolerantseks võib teadlaste hinnangul pidada ühiskonda. Mida tumedam sinine on kaardil riik, seda vähem sealseid inimesi ütles, et ei soovi teisest rassist naabreid. Mida punasem, seda rohkem inimesi ütles, et ei soovi teisest rassist naabreid. Mida kaart näitab? Kõige sallivamad teiste rasside suhtes on ingliskeelsed ja Ladina-Ameerika riigid, aga ka Skandinaavia riigid.

Euroopas valitsevad aga huvitavad erinevused. Kuigi võinuks oletada, et rikkamad ja haritumad Lääne-Euroopa riigid on sallivamad kui Ida-Euroopa, ei ole see siiski nii. Üks kõige vähem sallivamaid riike Euroopas on Prantsusmaa (22,7 protsenti vastanutest ei soovinud teisest rassist naabrit). Valgevene ja Läti on selle kaardi põhjal tolerantsemad kui suurem osa teisi Euroopa riike. Eesti on samuti sallivam kui Soome ja paljud teised Euroopa riigid, kaasa arvatud Prantsusmaa. Vähem tolerantne oli ka Balkan. Kõige vähem sallitakse teisi rasse naabritena Aafrikas, Aasias ja Lähis-Idas.

Kolmandaks ilmneb Euroopa sotsiaaluuringutest, et kõige tähtsam inimeste sallivust eristav tunnus on vanus, mitte rahvus, usk või mõni muu tunnus. Eakamad inimesed pooldavad üldiselt vähem vabadusi kui nooremad, mis ei tähenda, et sinu vanaema ei võiks vägagi salliv olla (naised on muide reeglina sallivamad kui mehed). Sallimatus on seotud usalduse puudumisega, umbusuga võõra vastu, mis omakorda tuleneb vähestest kogemustest ja teadmistest võõra suhtes.

2014. aasta sotsiaaluuringust selgus, et kes on sallimatu näiteks samasooliste paaride suhtes, see on sallimatu ka teiste rühmade, näiteks immigrantide vastu. Uuring ei kinnitanud eelarvamust, nagu oleksid usklikud inimesed kõige sallimatumad: „Tavaline Eesti kristlane on pigem salliv ka samasoolisi paare puudutavas ja äärmuslik konservatiivsus on pigem iseloomulik kirikuringkondade ametlikele esindajatele. Kes on siis kõige suurem konservatiiv? Pigem väljaspool Eestit sündinud mitte-eestlane, kes on rahulolematu nii elu kui valitsusega,“ kirjutasid Eveliis Kurs ja Mare Ainsaar artiklis „Kellel on Eestis õigus elada perena?“ (Eesti Ekspress 27.08.2014).

Kokkuvõttes: ei ajaloolises võrdluses ega tänasel rahvusvahelisel sallivuskaardil pole meie, eestlased, sugugi need kõige tigedamad ega suletumad. Pigem vastupidi: vahel oleme ehk liigagi kannatlikud igasugu avalike sigaduste ja seadusrikkumiste suhtes, eriti poliitikas. Ometi jagan arvamust, et on igati parem, kui kogu ühiskondlike hoiakute skaala oma rikkuses  ja vaimuvaesuses on siiski avalikus ruumis ja ka parlamendis esindatud. Ei tahaks mingi hinna eest, et suruksime äärmused pigem põranda alla või lõpuks pommi panema.

Ajakirjandusliku sõimu sagenemist, vihakommentaaride legaliseerimist arvamusartiklites jms seostaksin ma pigem meedia üldise kolletumisega. Eriti torkab silma sotsiaalmeedia lõtvkõne laostav mõju meie avalikule suhtlusstiilile, mis tõesti riivab ka minu eesti filoloogi kõrva ja keelevaistu iga issanda päev. Vanaema reegel kõlas: kui vihastad, loe vaikselt kümneni, enne kui ütled. Puhastagem oma keelt ja meelt, väärtustagem stiili, aga kuulakem ikka ära, mis teisel ja/või teistsugusel südamel on.

 

Sirje Kiin

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Jätkub Kaja Kallase grillimine,kes on järgmine peaminister?

15. september 2023
24

Kalev Vilgats: Keskerakond võib poolduda

15. september 2023
15

Tõnu Lehtsaar: Huumorist naljavaesel ajal

15. september 2023
19

Kalev Vilgats: Skandaalitorm raputab Kaja Kallase peaministritooli

13. september 2023
18
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    111 shares
    Share 44 Tweet 28
  • EKRE USA kandidaat Eesti riigikogu valimistel on Mike Calamus

    29 shares
    Share 12 Tweet 7
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    26 shares
    Share 10 Tweet 7
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    25 shares
    Share 10 Tweet 6
ÜEKN annab teada: Tallinnas tuleb suurpõgenemise 79. aastapäeva konverents

ÜEKN annab teada: Tallinnas tuleb suurpõgenemise 79. aastapäeva konverents

25. september 2023
Kunstnik Liis Koger toob oma abstraktse kunsti paremiku New Yorgi Eesti Majja

Kunstnik Liis Koger toob oma abstraktse kunsti paremiku New Yorgi Eesti Majja

25. september 2023
Saaremaal saab 13. sajandi Valjala emandale silma vaadata

Saaremaal saab 13. sajandi Valjala emandale silma vaadata

25. september 2023
ADVERTISEMENT

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

Toetajad:

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • ÜEKN annab teada: Tallinnas tuleb suurpõgenemise 79. aastapäeva konverents
  • Kunstnik Liis Koger toob oma abstraktse kunsti paremiku New Yorgi Eesti Majja
  • Saaremaal saab 13. sajandi Valjala emandale silma vaadata

© 2023 The Nordic Press, Inc. | Brand Development by The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2023 The Nordic Press, Inc. | Brand Development by The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?