Hiljuti toodi antiigipoodi eAntiik 4 kohvritäit erakordselt hästi säilinud eestiaegset kraami, mille leidis oma kodu pööningult ühe Kopli maja perenaine.
Nii hästi säilinud, pakendites ja isegi tollimärkidega esemeid leidub tänapäeval juba üliharva,” nentis Balti Jaama turul asuva eAntiik poe juhataja Irene Teesalu.
Teesalu sõnul asub maja, kust vanakraam leiti, Tallinnas Koplis, üsna mere ääres, ja pööningu koristamine võeti ette seetõttu, et majale hakati panema uut katust. Kohvrites olevate asjade põhjal oletab Teesalu, et tegemist võib olla tolleaegse keskklassi koduga või koguni kauplusega.
Kohvris leidus niite, nööpe, trukke, jalatsitegija tööriistu, tuttuusi sukkasid ja sokke, pitse, siksakpaelu, saksakeelseid moeajakirju, rääkimata avamata maitseainepakkidest. Viimaste seas on Eesti tootjate valmistatud küpsisepulber, pipar ja vanilliin, mis pärast aastakümneid kohvris seisnuna lõhnab tugevamalt, kui praegu poeletilt saada olev kraam.
Lisaks oli kohvris lapse mütsid, kraed, traksid, taskurätikud, pakendis kingapaelad, õmbluskriidid, pliiatsid, suleotsad, väike vest jne. Kohvrist tulid välja ka maonahksed kingad, mille sees on puidust jalatsivormid, aga ka nahast kingapealsed ja puidust kingatallad, millele on põletatud sisse muster.
Siidipaelte pakendil on kirjas AS Rauaniit, seebile on sisse pressitud kiri: Kümblusseep ja A. Frederking Tartu. Seebilgi on lõhn säilinud.
Niidirullide etikettidel on kirjas tootja: Eesti Tekstiil. Sangar. Küpsisepulbril „Erika” on tootjaks Odor ja sel on kirjas ka retsept. Ühel pakendil on peal „Benzoester” ja selgitus, et pulber on mõeldud marjade ja mahlade säilitamiseks. „Kohvris olid peamiselt laste ja naiste asjad,” ütleb Teesalu. Ta näitab peent siidirätikut, millel on küljes Eesti tolli plomm ja sel on aastaarvuks 1937. On ka saksa kaupa, kuid kõigil kaupadel on peal ka eestikeelsed juhendid. Kohvrist tulid välja ka udupeened ja pehmed siidisukad, millel on peal saksakeelsed kuldsed kirjad ja tagasäärel jookseb triip, nagu tolleaegne mood ette nägi.
„Ma ei tea, kelle armastava käega need asjad on kõik kohvrisse pandi, aga nii hästi säilinud esemeid kohtab tänapäeval harva. Eestiaegseid kasutamata siidisukki pole mina 15 aasta jooksul, mis ma selles valdkonnas olen töötanud, veel näinud,” ütleb Teesalu.
Huvitaval kombel ei ole pikkade aastakümnete jooksul koid oma laastamistööd ette võtnud ja riidest esemed on täiesti terved. Võimalik, et oma osa andis pakendis olev pudelike sildiga “Koisool”, kuid seegi oli avamata pakendis.
Teesalu ostis esemed ära ja pani oma poodi klaasi alla, et huvilised saaksid neid vaadata.
VES/delfi.ee
