Kaks- ja mitmekeelses peres väärtustavad eesti keelt, võõrkeelt ja kakskeelsust üldisemalt nii vanemad kui ka lapsed, selgus Tallinna ülikooli doktoritööst. Perekonna keelepoliitikat kujundavad pigem kõik liikmed ehk see pole vanematelt lastele peale surutud.
Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Colm James Doyle uuris Tallinnas elavate kaks- ja mitmekeelsete rahvusvaheliste perekondade keelepoliitikat. Uurimuses osalenud perekondades oli üks vanem eestlane ja teine välismaalane.
Doyle selgitab, et perekonna keelepoliitikat võib mõista, kui pereliikmete keeleideoloogia ja veendumuste, nende keelekasutuse ning keeleoskuse haldamise kombinatsiooni – pereliikme püüdu ja pingutust kontrollida teiste liikmete keelekasutust.
Autor uuris 19 erineva keeletaustaga perekonda, keskendudes noorukitele ja noortele täiskasvanutele ning nende perede kogemusele, kus isa on välismaalane. Doyle’i väitekirjast selgus, et ühiskonnas mitte igapäevaselt kasutusel oleva keele ülekannet ja säilitamist soodustab keelepoliitika, mis väärtustab ka teisi keeli. Samal ajal aga ei tohi keelepoliitika koormata lapsi ülemääraste vanemate ootuste ja nõudmistega.
Doyle’i doktoritöö tulemused viitavad, et Eesti sotsiolingvistiline keskkond sobib hästi siin ja mujal maailmas prestiižse võõrkeele ülekandeks. “Võib oletada, et (perekonna) keelepoliitika ja (sotsiolingvistilise) keskkonna koostoime oli ülitähtis selleks, et keelt, mida ühiskonnas igapäevaselt ei kõneleta, saaks edasi anda ja säilitada,” lisab Doyle.
Colm James Doyle’i doktoritöö on üks vähestest Eestis ilmunud uurimustest, mis käsitleb rahvusvaheliste perekondade keelepoliitikat.
VES/ERR
