Käes on juuli ehk maakeeli heinakuu. Millised on selle kuu tähtsaimad pühad, kuida kuufaase jälgida ja loodusemärkide järgi ilma ennustada?
Alanud heinakuu pärimuslikud toimetused ja pühad on heinased. Heina niidetakse, pööratakse, kaarutatakse, laotatakse, kuivatatakse, riisutakse, pannakse kokku, hangutakse, kantakse, veetakse.
Heina pannakse nökki, mökki, kärbisele, rõugule, orijalale, saadu, kuhja, rõuku, virna ja lakka. Heintel uinutakse, magatakse ja ärgatakse. Heinaga ennustatakse ilma. Hein õitseb, voogab tuules, sumiseb, lõhnab ja krabiseb. Ei ole suve heinata.
Aastaringi seitsmendal kuul on maakeeli mitmeid nimi: heinakuu/ hainakuu/ haanakuu, heinategemise kuu, suvekuu, karusekuu, hoolekuu, hobusenoogutuse kuu, koerakuu, mädakuu.
Nimed tähistavad looduses toimuvat: heinakuu suurim töö on heinategu, pingelisest heinateost tuleb ka hoolekuu nimi, karusekuu tähendab kuuma kesksuve, hobusenoogutuse kuul panevad tüütud parmud hobuseid peanoogutusega vereimejaid peletama, mädakuul rikneb ja laguneb kõik kergesti.
Juuli kõrval käib laenatud nimedest heinakuu kohta jaagupikuu, jakobipäevakuu, jaakapäevakuu, jaagapäevä kuu ja olevipäevakuu nimi. Nimetused pärinevad katoliiklikelt pühakutelt, kellele kirik pühendas heinakuu 25. ja 29. päeva.
Juuli ehk juli nimi on laenatud vene, rootsi või saksa keele vahendusel ladina keelest. Julius – vanarooma aasta viies kuu oli pühendatud keiser Julius Caesarile.
Heinakuul jõuab kätte kuum kesksuvi, mil senine õieilu asendub tasapisi küpsemisega. Inimestele on see tähendanud kibekiiret ja rasket heinatööd, millesse üksikud pühad leevendust toovad. Heinakuust alates kuni järgmise aasta südakuuni on kõik pühad paiksed – liikuvaid pühi pole.
Heinakuu pühad
2. juuli heinaleedo (heinamaarjapäev), Virumaal ka Uku püha. Selle päeva eelõhtul tehakse tuld ning 2. juulil puhatakse heinatööst. Kui sel päeval heina teha, lööb äike selle põlema. Rannarahvas pidas seda merepühana.
13. juuli karusepäeva (maretapäev) on mõnel pool peetud heinapühana. Saaremaa Mustjala kihelkonna rahvas pidas karusepäeval Panga panga püha, kus paluti merejumalat ja toodi talle andi.
25. juuli jaakapäev (jaagupipäev) märgib heinatöö lõppu ja lõikusaja algust. Heinaaeg saab läbi, sest rohi on puitumas ja madalamale langenud päike ei kuivata enam hästi loogu. Jaakapäevast on raudnael heinas ja külm kivi vees, teab rahvatarkus.
29. juuli jakepäev (olevipäev) tähistab saartel ja läänerannikul heinaaja lõppu ja lõikusaja algust.
Kuu taevas
Vana kuu kõva aeg (4. veerand) 1. – 2. juuli
Kadukuu pehme aeg 2. – 6. juuli (kuu loomine 4. juulil )
Noore kuu kõva aeg (1. veerand) 6. – 12. juuli
Kasvava kuu pehme aeg (teine veerand) 12. – 18. juuli (2. veerandi algus 12. juulil)
Täiskuu kõva aeg 18.- 22. juuli (täiskuu 20. juulil)
Kahaneva kuu pehme aeg (3. veerand) 22.- 27.juuli
Vana kuu kõva aeg (4. veerand) 27.- 31. juuli (4. veerandi algus 27. juulil)
Kadukuu pehme aeg 31. juuli – 4. august (kuu loomine 2. augustil)
Kõval ehk kalgil ajal, samuti kasvava või täiskuuga tehtud asjad on kõvad ning jäävad püsima. Edendavateks ettevõtmisteks sobivad ka paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.
Pehmel ehk mädal ajal, samuti kahaneva kuuga on hea ette võtta asju, mille eesmärk on millegi hävitamine, vähendamine või kaotamine. Näiteks peaks hambatõmbamine olema sel ajal kerge. Samas võib haav jääda veritsema ja kergesti halvaks minna.
Päris kaduneljapäeva (kaduaja neljapäev enne kuuloomist) heinakuus ei ole. Nõrgemad kaduneljapäevad on 3. juuli (neljanda veerandi neljas päev) ning 4. juuli (neljanda veerandi neljapäev). Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peaks kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud soovimatud nähtused, mõjud ning sidemed.
Allikas: Maavald.ee
