Eesti esimesest põhjalikust merejulgeolekuraportist selgub, et Eestil puudub ammendav pilt oma territoriaalmerel toimuvast, merekaitse on killustatud kolme asutuse vahel, kes suudavad poolesajast neile seatud ülesandest nõuetekohaselt täita vaid osa.
Sellisele järeldusele jõudsid novembris kaheaastase töö tulemusel rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste rakendusuuringute keskuse analüütikud, kelle sõnul oleks väljapääs, kui järgmise 15 aasta jooksul Eesti merekaitse ümber struktureerida ja uuesti varustada, vahendas Postimees.
Raport tuvastas, et Eesti praegune merekaitse võib toimida rahuajal, ent kriisi kõrgemates astmetes lakkaks see töötamast ning kõik saab alguse puudulikust võimest panna kokku üht mereriigile vajalikumat infot ehk tuvastatud merepilti, mis koosneb pealvee-, allvee-, amfiib- ja õhutegevust kujutavast töödeldud infokogumist, mis sisaldab ka geo- ja keskkonnateavet, kuid analüütikute kinnitusel on Eesti olukord kõige parem just geo- ja keskkonnateabe hankimisel ning ohutu laevaliikluse tagamisel, mis on veeteede ameti ülesanne.
Samas pole Eestis ühemõttelist mereseire ülesannet antud ühelegi asutusele ning kuigi seda teeb merepääste ja piirivalve eesmärkidel politsei- ja piirivalveamet (PPA), siis nende toodetav merepilt ei vasta sõjalistele nõuetele ning pole selge, kes peaks andma riigile piisava eelhoiatuse merelt lähtuvast sõjalisest ohust ning samuti, milline asutus demonstreerib riigi suveräänsust meie territoriaalmerel või kaitseb seal asuvat kriitilist taristut, nagu kommunikatsiooniliinid või kaablistik.
Mereväe kasutuses olevad võimed rahuldavad praegu vajadusi üksnes väga kitsas võimevaldkonnas, peamiselt miinitõrjes, kuid allapoole arvestust on mereväe võime avastada nii peal- kui ka allveesihtmärke, neid lokaliseerida ja identifitseerida ning samuti ei suudeta end ründe korral kaitsta.
Lihtsustatult öeldes vajab Eesti merekaitse võime aukude lappimiseks töötavat tervikut laevadest, kaldabaasist, juhtimiskeskusest, väljaõppekeskusest, seirevõrgust, kaldal paiknevatest raketipatareidest ning õhukomponendist.
ERR
