Stsenaariumi autorid Peeter Järvelaid (vasakul) ja Toomas Lepp, kes on ka filmi režissöör, koos Jaan Poska vahakujuga
Näitus Jaan Poskast nimega „RAHUWÜRST JAAN POSKA 1866-1920” on kuni suve lõpuni, 14. augustini 2016 lahti Rahvarinde Muuseumis Tallinnas Vabaduse väljak 9.
Eesti riigi ühe rajaja advokaat Jaan Poska peaksime arvama nende teenekate meeste hulka, kes aitasid esimese maailmasõja ja selle järelsõdade lõpetamisele oma tööga kaasa. Esimeses filmis temast püüame mõtestada Poska tegevust XX ajandi algul juristina, linnapeana, Eestimaa kubermangu komissarina, Eesti Vabariigi esimese välisministrina, Tartu rahulepingu ühe arhitektina, aga ka abikaasana, isana, eestlasena.
Jaan Poska tuli Tallinnase XIX sajandi lõpul, saavutades ise kiiresti eduka advokaadi kuulsuse, ka tema õpilased olid mitmed hilisemad Eesti riigitegelased nagu Konstantin Päts ja Ado Birk. 1904. a. valimistel jõudsid eestlased ka Poska tegevuse tagajärjel esmakordselt Tallinna Linnavolikokku, saades sedasi esmakordselt valitsejateks omal maal.
Aastatel 1913 – 1917 oli Jaan Poska Tallinna linnapea. 1917 aastal nimetas Venemaa Ajutine valitsus Poska Eestimaa Kubermangu komissariks – nii sai Jaan Poskast senise ajaloo kõrgeimal positsioonil olnud eestlasest riigiametnik. Kui bolshevikud Venemaal oktoobrimässu järel võimule pääsesid, oli Jaan Poska poliitik, kes ütles: “Nüüd ei jää muud nõu kui Eesti iseseisvaks kuulutada”.
Poskast saab Eesti Vabariigi ajutise valitsuse välisminister. Pätsi vangisoleku ajal Saksa okupatsiooni ajal juhib Poska tegelikult kogu valitsuse tegevust. Kui algab Vabadussõda, üritab Poska välisriikidelt saavutada Pariisi rahukonverentsil Eesti tunnustamist de jure. Kui see ei õnnestu, ütleb Poska – kui kokkulepe vene valgetega ei õnnestu, teeme rahu enamlastega.
Eesti oli 1919 aasta lõpuks edukalt bolshevikud oma territooriumilt välja kihutanud, kaotades rinnetel üle 6000 mehe. Kõige rohkem vajas Eesti rahu. Tänu Jaan Poskale see 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmiti.
Nõukogude Venemaast sai esimene riik, kes tunnustas Eesti Vabariiki de jure. Kui Poska 1920. a veebruaris Tallinnasse saabus, siis paljastasid inimesed Tallinnas vaatamata külmale ilmale pea ja üks naine olevat teda Narva maantel peatanud, öeldes: “Jumal õnnistagu teid … te päästsite meie pojad..”.
Sõjast pääsenud mehed said tagasi oma perede ja normaalse elu juurde ja said nii vähemalt kaks aastakümmet ehitada edasi Eesti riiki.
Filmis räägivad Jaan Poskast :
Peeter Järvelaid (ka üks filmi stsenarist), Asta Leiten, Loone Ots, Fred Puss, Martin Sõgel, Helmer Jõgi, Teesi Kivivare, Kadri Tooming, Ago Pajuri, Küllo Arjakas, Aadu Must, Jüri Trei, Igor Gräzin, Johannes Kert, Kairi Ilison, Mari Raud-Pähn, Elo Liiv, Pille Noole, Üllar Ambos, Ioannis Lykouras, Raoul ja Pauline Grünthal, Helve Poska, Jevgenia Poska, Maria ja Mark Ormerod, Helin-Mari Arder, Helve-Annela Õisma, Kristina Pundi, Joakim Poska, Patrik Poska, Ants Juske, Rein Ruutsoo, Toivo Jullinen, Lauri Mälksoo, Ülo Tulik, Ilmar Vananurm.
Stsenaarium Peeter Järvelaid, Toomas Lepp.
Režissöör Toomas Lepp
Operaator Peeter Ülevain
Monteerija Margus Vettik
Videograafik Georg Koppel
Kunstnik Jarõna Ilo
Diktoriteksti loevad Marko Matvere ja Hannula Lepp
Tootis OÜ Videomeedia 2016
Film valmis Tallinna Linnakantselei tellimusel
