Riikide jõukuse arvestus
Enamlevinud majandusarengu võrdluse alus on sisemajanduse kogutoodangu (SKT – GDP i.k.) näitaja. See näitab, kui palju lisandväärtust on riigis tegutsevad ettevõtted ja organisatsioonid loonud. Riikide omavaheliseks võrdlemiseks on levinud meetod, et mõõdetakse SKT-d ühe elaniku kohta. Ehk võetakse terve SKT maht ning jagatakse see riigi elanike arvuga. Veel täpsemaks võrdluseks arvestatakse ka riikide erinevat hinnataset. Näiteks, kui ühes riigis on 2-toalise korteri üür 400 eurot kuus ning teises riigis on see 1200 eurot, siis esimeses on ühe euro väärtus inimese jaoks suhteliselt kõrgem. Nii et antud riigi hinnatasemega korrigeeritult saadakse võrrelda SKT-d ostujõu pariteedi alusel.
Riikide SKT võrdlemiseks ostujõu pariteedi alusel kasutatakse nn rahvusvaheliste dollarite arvestust. Selle töötas välja Roy Geary 1958. aastal ning seda täiendas Salem Khamis 1970-ndatel. Rahvusvaheline Valuutafondi (IMF) kogutud statistika järgi oli SKT ühe elaniku kohta 2014. aastal kõige suurem Qataris, millele järgnesid Luxemburg ja Singapur. Qatar on tuntud maagaasieksportöör, Luxemburg on tuntud finantsteenuste pisiriigina ning Singapur on edukas nii infotehnoloogias, biotehnoloogias kui ka logistikavaldkonnas.
Eesti positsioon jõukuse arvestuses
Milline on selles arvestuses Eesti positsioon? Eesti on maailma 41. riik, kellest vahetult ette jäävad Tšehhi, Sloveenia ja Slovakkia ning vahetult Eesti järel on Leedu, Portugal ja Kreeka. Eesti SKT elaniku kohta on 27 880 rahvusvahelist dollarit, mis on 69% Soome vastavast näitajast ning 60% Rootsi vastavast näitajast.
Kui Reformierakonna valimisloosung 2007. aastal oli, et „viime Eesti viie rikkaima Euroopa riigi hulka“, siis vaatame, kuidas on järjestus Euroopa riikide seas. Kui jätame välja kääbusriigi San Marino, siis Euroopa jõukaimate riikide järjestus on Norra, Šveits, Iirimaa, Holland, Austria, Rootsi, Saksamaa, Taani, Island, Belgia, Soome, Prantsusmaa, Suurbritannia ning alles 21. kohal on Eesti.
Kui vaadata nominaalse SKT per capita arvestuse järgi, siis on Eesti 2015. aasta maailma edetabelis 40. kohal 17425 dollariga (IMFi arvestus) ning edetabelis ollakse vahetult Portugali ja Kreeka järel ning Tšehhi ja Uruguai ees. Nominaalselt moodustab Eesti näitaja 41% Soome omast ning 36% Rootsi omast. Sellest on tingitud ka Eesti üldine ligikaudu kolmekordne palgavahe Soome ja Rootsiga. Nominaalse SKT per capita arvestuse järgi on Eesti Euroopas 22. kohal.
Eesti on jõudnud kahe positiivse näitajaga Euroopa viie parema riigi hulka – 14-15-aastaste koolihariduse tasemega ning piimatoodanguga lehma kohta. See räägib meile kahest asjast – meil on hea haridussüsteem ja tublid noored, kuid Eestis leiavad nad lõpuks liiga vähe rakendust. Seetõttu lähevad paljud meie helgemad pead paremaid võimalusi otsima välismaale. Kuid välismaale siirduvad ka need, kelle jaoks Eestis valitsev palgatase ei võimalda siin rahuldavat elamist.
Mis puudutab piimatootmise efektiivsust, siis see annab tunnistust meie põllumajanduse konkurentsivõime kohta. See võiks väljenduda ka suuremates tuludes põllumajanduses, kui meil vaid oleks, kuhu piima müüa. Seoses Euroopa Liidu Venemaale kehtestatud sanktsioonidele ei müü eestlased piima enam Venemaale ja ka Leedu juustutööstused, kes Venemaa ekspordi tõttu ostsid Eestist piima kokku, ei vaja seda enam. Teiseks probleemiks on muidugi piima omahinna raskem võrdlus Lääne-Euroopaga, sest meie põllumajandustoetused on tublisti väiksemad, kui näiteks Saksamaa, Taanis või Prantsusmaal.
Eesti väliskaubanduse positsioon
Oluline tegur riigi jõukuse kasvatamisel on ka asjaolu, kas ta suudab eksporti suurendada. Kui me vaatame kaupade väljaveo ja sisseveo vahekorda, siis siin pole Eestil viimasel paaril aastal midagi head ette näidata. Nimelt on Eesti viimase paari aasta väliskaubandusbilanss olnud negatiivne – Eesti on rohkem kaupu sisse vedanud, kui neid riigist välja viinud.
2014. aastal oli Eesti väliskaubandusbilanss Eurostati andmetel 1,7 miljardit eurot negatiivne ning 2015. aastal miinus 1,4 miljardit eurot. 2015. aastal vedas Eesti kaupu sisse 13,1 miljardi euro eest ning väljapoole riiki suutis kaupu müüa 11,6 miljardi euro eest. Kui neid arve hinnata, siis oluline on arvestada sellega, et Euroopa Liidu metodoloogia arvestab ka kaupade re-eksporti. Ehk need kaubad, mis Eestisse tuuakse siit edasi eksportimiseks, lähevad ka Eesti ekspordi kirja.
2014. aastal eksportis Eesti kaupu 12,1 miljardi euro eest ning olulisemateks riikideks, kuhu kaup läks oli Rootsi, Soome, Läti ja Venemaa. Venemaale mineva ekspordi kahanemine 412 miljoni euro võrra oli suures osas põhjuseks, miks 2015. aastal Eesti kogueksport 4% võrra langes.
Euroopa suurimad eksportöörid, kes suudavad tooteid rohkem välja viia, kui neid sisse toovad, on Saksamaa, Holland, Itaalia ja Iirimaa. Huvitav on see, et nii väike riik kui Iirimaa suudab aastas eksportida kaupu 108,6 miljardi euro eest ning seetõttu on tal väliskaubandusbilanss 44 miljardi euro ulatuses positiivne.
Eesti positsioon kokkuvõttes
Me võime öelda, et Eesti on küll endistest Nõukogu Liidu riikidest kõige jõukam, kuid Euroopas on ta siiski keskmisest tublisti tagapool. Nii et Eesti on küll viimase 25 aastaga jõudnud rahvastiku elatustaset tublisti tõsta, kuid praeguse madala majanduskasvu (1-2% aastas) juures on probleemiks tõusu edasine kestvus.
Kas me seda saaksime paremuse poole muuta riigi rahanduspoliitika muutmisega, sellest räägime järgmisel korral.
Rait Kondor, Kodumaa Kapitali Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees
