Aastal 1860 kogunes New Yorgis grupp eksperte, et arutada linna tulevikuväljavaateid. Nende ühehäälse arvamuse järgi jäänuks linnal eksisteerida pelgalt alla saja aasta.
Eksperdid olid arvestanud elanike arvu muutuste kõveraid, nende transpordiks vajalike teedevõrgustiku arengut ja arvutasid selle põhjalt, et New York ei suudaks inimeste transpordiks vajaliku kuue miljoni hobuse sõnnikuga toime tulla. Järelikult jääb linna kasv kinni sõnnikusse. Asjaolu, mis tegi juba toona elanikele palju muret, rääkimata kapjade põhjustatud mürast.
See on ka peamine põhjus, miks USA suurlinnade vanemates linnaosades ja Londonis algab esimene korrus umbes 1,5 meetri kõrguselt tänavapinnast. Sellest piirist allpool hõljus tänavaid katvate rohekas kollaste käärivate hobuväetise kuhjade levitatud ebameeldiv lehk.
Aastal 1900 oli USA-s veel alles 21 miljonit hobust. Samal ajal oli loodud juba 1001 autosid valmistavat ettevõtet. Aastaks 1960 oli kogu suure riigi peale alles vaid kolm miljonit hobust. Newyorklased said vabamalt hingata ja kolisid meeleldi keldrikorrustele ehitatud elamispindadele.
Aastal 1900 moodustasid USA tööjõust 40 protsenti põllumajandustöötajad. Aastaks 1960 oli neidki alles vaid mõni protsent. Allesjäänud kasutasid masinaid ja kunstväetist sellise tõhususega, et toonasest farmerist sai kõige produktiivsema ameti esindaja, kes toitis ära 129 ameeriklast. Et farmer töötuks ei jääks, pidi sajandivahetuseks tema toodangu ära sööma juba 155 inimest ja aastal 2012 hinnati samaks mõõdikuks juba 160 inimest. Need arvnäitajad ja lood peaks sisendama optimismi, et eksperdid eksivad ja süüa jätkub.
Järgnev osa näib mõne varasema sõnumi kordamisena. Kuid siin on ka midagi uut. Viimasega alustades, Bank of America Merrill Lynch koostas kevadel 300-leheküljelise raporti, milles kirjeldatakse neljanda tööstusrevolutsiooni mõju ärile ja tööhõivele. Raporti sõnum langes kokku varasemate ennustustega, mille järgi asendavad nutikad seadmed ja robotid umbes pooled tänastest ametipidajatest. Kui varasemad analüüsid on jätnud töötuse kasvu temaatika suhteliselt lahtiseks, keskendudes vaid töökohtade kadumisele, siis panga analüüsi järgi pole töötuse kasvu tingimata vaja karta.
Nüüd tulevadki kasuks sissejuhatuse vihjed hobustele, eriti nende pidajatele. New Yorgi tulevikku vaaginud ekspertidele teadmatute mootorkaarikute ajastu saabumisega jäi töötuks nii sõnnikuvedajaid, kutsareid kui hobuste kasvatajaid. Nendest enamus siirdus tegema töid, mida varem polnud eksisteerinud. Oli tekkinud vajadus autode hooldajate, teemeistrite ja liikluskorraldajate järele. Põllumajandusest söödi töökohad välja tänu tõhusama metoodika rakendajatele. Töötud ei jäänud maale, vaid siirdusid linnadesse.
Panga analüüsi järgi ähvardab töötuks jäämine madalaima palgataseme ja füüsilise töö tegijaid, sest nendel on uuemale tööle siirduda kõige raskem. Lisaks on oodata tööjõu polariseerumist madala- ja kõrgepalgalisteks kui keskmise palga saajad leiutatakse tööst vabaks ja nad siirduvad siis ülesse või alla. Kõrgema palgaga töötajaid on vähe ja neid võib pidada robotite omanike sekka kuuluvateks. Madalama palga saajate tööks saavad olema isikuteenused, millega robotid ei saa hakkama.
Varasemalt liikus töö odavama tööjõuga maadele, näiteks koondus suur osa tööstusest Hiinasse. Odavama tööjõuga maade abil hinnatakse palgakulude kokkuhoiuks umbes kuni 65 protsenti. Juhul kui asendada töötaja robotiga, on kokkuhoid 90 protsenti. Hetkel on üleilmseks keskmiseks 66 robotit 10 000 töölise kohta. Jaapani autotööstuses on 10 000 töötaja kohta 1520 robotit.
Kusjuures roboti omanikul tasub olla rikkas, õigemini rikkalikus riigis, kus ta saab kogunenud varasid kasutada parimal moel. Näiteks kasutades hästi koolitatud inimeste poolt tarnitud isikuteenuseid. Viimasel viiel aastal on selliste ametite kasv olnud kõige kiirem. Neist omakorda kaks kõige kiiremat on zumba- ja personaaltreeneri ametid.
Kristjan Porti tehnoloogiakommentaare saab kuulata Raadio 2 saates Portaal, veebis on üleval ka podcastid http://r2.err.ee/l/podcastid
Kristjan Port, spordibioloog
