Pilt on võetud umbes 1990. a., kui Jaak võtis oma tütre ametlikult vastu U.S.A. sõjaväeteenistusse.
17. oktoobril 2013. a. lahkus meie seast igavikuteele Ameerika Ühendriikide armee kolonelleitnant, eestlane Jaak („Jack“) Hansmann.
Jaak sündis 16. veebruaril 1935. a. Haapsalus. 1944. a., kui ta ise oli veel väike poiss, põgenes tema perekond kommunistide eest Hiiumaalt väikeses kalapaadis Rootsi. Sealt edasi liikus pere Kanadasse, asudes 1951. a. elama Hamiltoni linna.
Inglise keele oskuse omandas noormees nobedalt. Õhtuti käis ta keskkoolis õppimas ja päeviti töötas pangas kassiirina, et koguda endale ülikooliks taskuraha. Paar aastat hiljem oligi ta juba valmis astuma Michigani Tehnoloogia Ülikooli, kus omandas nelja aastaga bakalaureusekraadi ehitusinseneri erialal.
Niipea aga kui 1965. a. puhkes Vietnamis sõda, otsustas Jaak astuda sõdurina Ameerika Ühendriikide sõjaväeteenistusse. Vajalike põhitreeningute läbimise järgselt nähti aga temas juba silmapaistvate võimete ja hea hariduse tõttu ohvitseri potentsiaali.
Tema esimeseks teenistusülesandeks inseneride pataljoni koosseisus Vietnamis oli, vaenlase kõva tule all, teede ja sildade ehitamine. Vietnamis olles sai ta kaks korda haavata, teenides sellega välja kaks kõrgelt respekteeritud „Purple Heart“ medalit.
Paranemisjärgselt pikendas Jaak veel vabatahtlikult kuue kuu võrra oma teenistuskäiku Vietnamis. Pärast pooleteistaastast teenistust Vietnamis oli Jaak Hansmannil juba kapteni aukraad, misjärel valiti ta osalema ohvitseride kursustel. Kursustel viibimise ajal teadis ta, et nende lõppedes saadetakse ta tagasi Vietnami ehitusinseneride komandörina. Jaagule ootamatult paigutati ta aga Ameerika Ühendriikide sõjaväe eliitüksusesse „Special Forces“, mille liikmed on tuntud ka roheliste barettide, „Green Baret“, nime all. Oma heroismi ja vaprusega teenis kpt. Hansmann välja kaks pronkstähe („Bronze Star“) medalit ja armee aumedali „Commendation“.
Vietnamist tagasi jõudes Jaak abiellus. 1970. a. septembris registreeris sõjavägi ta aga juba Missouri Ülikooli maamiinide ja lõhkainete osakonda, et ta omandaks tsiviilinseneri magistrikraadi. Selleks anti talle üks aasta aega.
Nüüd avanesid kapten Hansmannil Ameerika Ühendriikide sõjaväes aga juba uued karjäärivõimalused. Koos abikaasaga saadeti ta Saksamaale, Mainzi, Ameerika Ühendriikide militaarrajatiste ja kaitsetöötajate ülevaatajaks. Tema kohustuste hulka kuulus ka läbirääkimiste pidamine Saksa peatöövõtjatega ja suuresti tänu tema teadmistele õnnestus Ameerika Ühendriikidel säästa märkimisväärseid rahasummaid, mis hiljem osutus sõjaväele tähendusrikkaks.
Paljuski tulenes see sellest, et tal oli keelte õppimiseks imetabane anne, mistõttu ta suutis kiiresti läbi näha kõiki Saksamaa firmade kavalusi, millega nood püüdsid ameeriklasi alt tõmmata.
Kolme aasta teenete eest Saksamaal ülendati Jaak majoriks ja kohe saadeti ta ka täienduskooli „Command and General Staff College“. Seal läbitud üheaastase kursuse järel ootas teda ees neljaaastane West Point’i inseneriprojekt, mis oli suurel määral salastatud. Järgnevalt saadeti major Hansmann koos perega neljaks aastaks Ft. Gordon GA-sse, kus tema ametiülesanded olid samuti salastatud. Seal omandas ta ka kolonelleitnandi aukraadi.
Neli aastat hiljem oli pere jällegi sunnitud kolima, seekord Washingtoni, D.C., kus ta määrati tööle Ameerika Ühendriikide armee inspektorite peakontorisse („Inspectors’ General Office“). Tema enda meenuste kohaselt oli see tema sõjaväelise karjääri kõige huvitavam kogemus, sest tema ülesandeks oli inspekteerida väidetavaid korruptsioonijuhtumeid Ameerika Ühendriikide armees. Sellele ametikohale ei oleks määratud inimest, kes ei oleks ülemuste silmis olnud laitmatult aus ja usaldusväärne.
Ameerika Ühendriikide sõjaväeteenistusest 24-aastase teenistuse järel errumineku järgselt ei olnud Jaagu saavutused veel lõpule jõudnud ja järgnevad 12 aastat pidas ta täiskohaga direktori ametit Ameerika Mehaanika Kontrahentide Assotsiatsioonis („Mechanical Contractors Association of America“).
Kolonelleitnant Jaak Hansmanni põrm sängitatakse mulda täielike sõjaväelike auavalduste saatel maailmakuulsale kalmistule „Arlington National Cemetery“ 30. jaanuaril 2014. a.
Enn Saumets