Tallinna Ülikooli magister ja Üleilmakooli eesti keele õpetaja Krista Arro viis kevadel 2023 läbi uuringu Üleilmakooli kohta, kus ta vaatas, kuidas mõjutasid aastail 2013–2023 Üleilmakooli eesti keele ja kirjanduse kursused õpilaste eesti keele oskuse arengut ja identiteedi kujunemist.
Välismaal elavate eestlaste arv on hinnanguliselt ligi 200 000. Alates taasiseseisvumisest on lahkujateks olnud ennekõike aktiivsed tööealised inimesed, nende seas märkimisväärne hulk lastega peresid. Sünnimaaga hoitakse tihedaid sidemeid ja soodsatel tingimustel on osa valmis Eestisse naasma. Väljarännanutest 82%, kes räägivad oma lastega eesti keeles, soovivad, et nende lapsed oskaksid heal või väga heal tasemel eesti keelt.
Välismaal elavad Eesti päritolu lapsed on üldjuhul mitmekeelsed ja seda ei tasu peljata. Vastupidi, mitmekeelsus kuulub normaalse ja haritud ühiskonna juurde ning on lapse jaoks suur rikkus. Tavaliselt õpivad mitmekeelsed lapsed kiiremini lugema ja neil on kergem õppida uusi võõrkeeli. Sellistel lastel on suurem eneseteadlikkus, paremad kognitiivsed võimed ja nad kohanevad muutuvates oludes kiiremini. Mitmekeelsus ja suurem kultuuritundlikkus on tänapäeva globaalses maailmas õpingu- ja töökoha saamisel eeliseks.
Kriitilist rolli laste eesti keele säilimisel välismaal mängib vanemate suhtumine: kui vanemate emakeelt soovitakse säilitada ja järgmisele põlvkonnale edasi anda, peavad vanemad tegema valikuid ning astuma konkreetseid samme koduse keelekeskkonna kontrollimiseks. Kui vähegi võimalik, tuleks jätkata eesti keeles kõnelemist ka siis, kui lapsed lähevad koduses keelekasutuses üle ühiskonna enamuskeelele. Nii säilib lastel vähemalt passiivne keeleoskus, mida saab soovi korral hilisemas elus edasi arendada, võimaldades hõlpsamalt Eestisse naasta. Kirjakeele oskuse ja laialdase sõnavara omandamise eelduseks on siiski professionaalne keeleõpe, mida pakuvad välismaal ligi 150 õpetuskohta, ennekõike Eesti koolid, seltsid, pühapäevakoolid ja mudilasringid, aga ka Euroopa koolid ja üldhariduskoolid Soomes, Rootsis, Brüsselis ja mujal. Eesti riik toetab eesti keele õpetamist Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu.
Peredele, kes elavad välismaal kogukondadest kaugemal ja kelle lastel pole seetõttu võimalik kontaktõppes osaleda, pakub alternatiivi e-õpe. Süsteemse ja riiklikul õppekaval põhineva õpiprogrammiga kerkib laste ja noorte eesti keele digiõppe pakkujate seas esile Üleilmakool. Krista Arro uuring näitas, et Üleilmakoolis õppimine aitas süvendada kuuluvustunnet ja julgustas kasutama eesti keelt.
Uuringus osalenud tõid Üleilmakooli eeliste ja tugevate külgedena välja individuaalse lähenemise korralduslikes küsimustes, paindliku ajakava ja võimaluse õppida tasuta veebis, olenemata geograafilisest asukohast või ajavööndist. Samuti väärtustatakse Eestist pärit kvalifitseeritud õpetajaid, individuaaltundide võimalust, lapsesõbralikku hindeteta tagasisidestamist, riiklikul õppekaval põhinevat õpiprogrammi ning kõrgetasemelisi ja huvitavaid õppematerjale, mis toetavad kirjakeele ja grammatika õppimist. Täitunud ootuste vallas peeti oluliseks märkida, et õpitakse samal tasemel eakaaslastega Eestis, tänu millele on edasised õpingud Eestis sujunud tõrgeteta. Samuti tunti heameelt, et õpilased saavad õppimisega iseseisvalt hakkama ja säilinud on õpirõõm.
E-kool Üleilmakool
Asutatud 2013. aastal Soome kaugõppekooli Kulkuri eeskujul. Alustati ühe eesti keele ja kirjanduse veebikursusega kaheteistkümnele 9. klassi õpilasele kuuest riigist.
2022.–2023. õppeaastal õppis Üleilmakooli veebikursustel 330 õppijat 35 riigist.
Õppijad on vanuses 5–20. Üldjuhul jätkatakse õpinguid mitme aasta vältel ning osaletakse lisaks keeleõppele ka Eesti looduse, ajaloo jt kursustel.
Üleilmakool pakub Eesti põhikooli riiklikul õppekaval põhinevat süsteemset ja struktureeritud õpiprogrammi Eestis välja antud kvaliteetsete ja tänapäevaste õppematerjalide alusel, mis tagab õpetamise kõrge taseme. Tagasipöördujatele on välja töötatud erikursused, et toetada õpingute jätkamist Eestis.
Üleilmakooli tegevust toetavad Eesti Haridus- ja Teadusministeerium ning Välisministeerium.
E-õppes saab tasuta õppida 35 kursusel: eesti keele ja kirjanduse õppekava järgivad ja lihtsamad keelele keskenduvad kursused; väljendusrikka eesti keele kursus; eesti keel võõrkeelena algklasside õpilastele; eesti keele A1–A2-taseme kursus gümnaasiumiõpilastele; eesti keele riigieksami ja B2 tasemeeksami ettevalmistuskursus; Eesti ajaloo kursused; Eesti ühiskonnaõpetuse kursus; loodusõpetuse, Eesti looduse ja Eesti maatundmise kursused; põhikooli matemaatika lõpueksamiks ettevalmistav ja matemaatika mõistete kursused. Vt lähemalt siin
Õpitegevus toimub 15. septembrist 15. maini peamiselt Haridus- ja Teadusministeeriumi veebikeskkonnas Moodle ja digiõpikute platvormil Opiq ning on jagatud kuuajalisteks õpperiodideks. Soovi korral võib õppetööga liituda ka keset õppeaastat.
Veebikursused pakuvad alternatiivi kontaktõppele, võimaldades õppida olenemata geograafilisest asukohast ja ajavööndist õppijale sobival ajal ja kohas.
Õpet viivad läbi 17 Eestist pärit kvalifitseeritud õpetajat.
Õpetajad annavad õppijatele lapsesõbralikku tagasisidet kujundava hindamise meetodil ning kursuse eduka läbimise korral väljastatakse õpingute kohta tunnistus.
Soovi korral saab leppida kokku õpetaja juhendamisel toimuvates individuaalsetes või väikeses grupis toimuvates veebitundides. Uuringutulemused näitavad, et suurt toetust leiavad nendest just nooremad õppijad, Eestisse tagasipöördujad ja eksamiteks valmistujad.
Üleilmse eestluse uudiskiri
