Meie ajakirja järjekordne, 2014. a. esimene väljaanne on pühendatud eestlaste kultuuripärandile. Mullu, 2013. aastal toimus Eestis arvukaid üritusi, konverentse ja mõttevahetusi teemal „Pärijata pole pärandit, pärandita pole pärijat“.
Loomulikult on eestlaste kultuuripärandi pärijad ka kõik need eestlased, kes ei viibi kodumaal või kel pole olnud võimalust teada saada, mis tähendus on meile kultuuripärandil. Loodetavasti täiendavad ajakirja „Välis-Eesti“ 2014.a. avaldatud artiklid meie teadmisi sellest valdkonnast.
Kultuuripärand on eelnevate põlvkondade loodud ning minevikku tänapäevaga ühendavate vaimsete ja aineliste väärtuste kogum. Elujõuline on vaid see rahvas, kes tahab ja suudab säilitada oma materiaalset ja vaimset kultuuripärandit.
Tähtsaim osa sellest on meie eesti emakeel ja selle kasutamine kõikides eluvaldkondades. Eesti keel on eestluse alustala, olles kujundanud meie mõtteviisi. Selles keeles on loodud meie kirjasõna, selles keeles õpime ja õpetame. Ligi sajandi on eestlastel olnud omakeelne kõrgharidus, mis on meie rahvaarvu juures erakordne saavutus.
Eestlased hindavad kõrgelt ka esivanemate loodud ainelist pärandit. Selleks on näiteks iidsed kivikalmud, rehielamud, kultuurimälestised linnades ja rajatised asumites, põlispõllud. Loodus on meile pärandanud maailmas liigirikkaimad puisniidud.
Eestlased suhtuvad kohusetundlikult oma kultuuripärandi hoidmisse ja arengusse.
Rahvusvahelist tunnustust ja imetlust on pälvinud UNESCO kultuuripärandi nimistusse kantud Tallinna vanalinn ja Struve kaar, millest kirjutavad ajakirja veergudel ajaloomagister Lauri Suurmaa ja Tartu Observatooriumi teadur Tõnu Viik.
Sama tunnustuse on pälvinud Läti Vabariigi pealinn Riia, mille ajaloo ülevaade aitab mõista meie kultuuri ja vaimse kultuuripärandi sügavamaid juuri. Riia linnakultuuri ligi tuhandeaastast kujunemislugu kirjeldab Leili Utno.
Köitev on akadeemik Anto Raukase artikkel „Militaarpärand on Eesti kultuuripärandi lahutamatu osa“.
Religiooni, filosoofia ja kultuuripärandi omavahelisi seoseid käsitleb selles väljaandes teoloog, meditsiinidoktor Jüri Raudsepp.
Kultuuripärandi kollektiivsetele loojatele on pühendatud rahvakultuuriloolase Pille Kippari artikkel „Seltsielu ja ühiskondlik tegevus eestluse kujundajatena“.
Muret kultuuripärandi pärijate kahanemise üle väljendab artikkel „Rahvastiku rändevood suunamas Eesti arengut“.
Neid ja teisi mõtteid jagavad lugejatega ajakirja “Välis-Eesti“ tänavuse, XIX väljaande autorid.
Ajakirja “Välis-Eesti“ 2013. a.ja 2014. a. väljaanded on loetavad ka veebis http://www.valiseesti.org/ajakiri .
Loodame, et ajakirja digitaalversioon aitab saavutada kiiret ja piirideta levikut ning viia autorite töö võimalikult enamate rahvuskaaslasteni kogu maailmas, pakkuda sisukat eestikeelset teavet meie minevikust ja kultuuripärandist kõikjale, kus eestlasi elab ja tegutseb.
Ajakiri on saadaval kaupluses “Eesti Raamat“. Tasuta ajakirja “Välis-Eesti“ väljaande „Eestlaste kultuuripärand“ eksemplari saavad VII Välis-Eesti Kongressist osavõtjad.
Kongress toimub 3. juulil 2014 Tallinnas Rahvusraamatukogu saalis. Selle plenaaristungi teemaks on “Eesti riiklik julgeolek “.
Kongressi pärastlõunasel sümpoosionil esineb Rahvusraamatukogu direktor Janne Andresoo ettekandega „Rahvusraamatukogu Eesti kultuuripärandi tagajana“ ja Sander Jürisson kõneleb Välis-Eesti kirjanduse keskusest ning toimub mõttevahetus teemal “Eestlaste vaimuvara“ kirjanik Valdur Mikita osavõtul.
Kongressile osavõtjaks saab registreeruda e-postil leili-utno@valiseesti.ee
ajakirja “Välis-Eesti“ toimetus
