Laupäeval, 17. aprillil toimus juba kolmas Idaranniku Eesti Küla Simman (IREKS), mis pole küll ainult eestlaste, vaid kõikide Balti rahvaste laulu- ja tantsupidu. Seegi kord leidis üritus aset Baltimore Leedu Majas, kuhu kogunes palju külalisi, nende hulgas rohkesti värvirikkais rahvarõivais noori ja vanu.
Sisenemisel sai iga külaline nägusa kavaraamatu, milles olid ära toodud ka ürituse toetajate tervitused ja õnnesoovid. Esikus müüdi ingliskeelseid raamatuid Balti riikide saatuse kohta.
Sealsamas oli võimalus osta IREKSi meeneid ja loteriipileteid; võitjatele läksid mitmesugused eesti, läti ja leedu käsitööd ja maiustuskorvid. Saali oli üles seatud ka nn vaikne oksjon. Pakuti leedu rahvusroogasid – kapsarulle, vorste, kartuleid – mida valmistas Leedu Maja oma köök. Toidu kõrvale võis baarist osta kõigi kolme Balti riigi õllesorte. Keldrikorrusel oli üks suur tuba pühendatud eesti, läti, leedu ja skandinaavia käsitööde müügile. Väljapanekuga oli kohal ka Lutheran Immigration and Refugee Service, mille abiga nii mõnedki tänaste esinejate vanemad ja vanavanemad USAsse jõudsid.
Hiigelsuurt saali kaunistasid kolme Balti riigi lipuvärvides lilled ja paelad. Ehtsa simmani meeleolu lõid külalisi tervitavad „Baltic String Band’i” (juht David Pivoronas) helid.
Kava algas Eesti, Läti ja Leedu rahvuslippude sissetoomisega. Ürituse peakorraldaja Anu Oinas kutsus oma avasõnas kõiki kohalviibijaid tundma rõõmu meie kolme Balti riigi elavast pärandist – rahvatantsust – ning säilitama ja elavdama rahvatantsu traditsioone. Teadustaja Rima Vesilind tutvustas tantsurühmasid, rääkides põgusalt nende taustast ja kirjeldades tantse. Esimesena esinesid leedulaste Kristionas Donelaitise Kooli noored (Rockville, Maryland; juht Rasa Kasetiene) viie tantsuga. Neile järgnes Philadelphia läti rahvatantsurühm „Dzirkstele” (juht Astrida Lizins) ja Baltimore leedu rahvatantsu ansambel „Malunas” (juht Rytis Grybauskas). Ansambel Baltic String Band ehk Balticum DC trio – Ed Hopf kandlel, David Pivorunas viiulil ja Alfredas Skripkauskason lumzdelis-vilepillil – mängis kolm pala, millest üks oli eesti, teine läti, kolmas leedu viis. Noored lauljad Aili ja Liina Sarapik esitasid kitarri saatel valiku eesti rahvalaule.
Laulude ja tantsudega esines Leedu rahvamuusika ansambel „Jore” (juht Vaida Meizys), lauldes keeruliste harmooniatega rahvaviise. Üks laul esitati liivi keeles, millest eesti kuulajad mõistsid nii mõnegi sõna. Viimane pala mängiti skuduciai-vilepillil. Järgmisena laulis läti rahvalauluansambel „Sudrabavots” (juht Daiga Rutins).
Peale seda astus lavale läti rahvatantsurühm „Vasingtonas Namejs” (juht Alberts Ozols) nelja tantsuga; see rühm on esinenud ka Washingtoni Kennedy Kultuurikeskuses ja Läti laulupidudel. Viimasena esines simmani korraldanud Washingtoni eestlaste rahvatantsurühm „Pillerkaar” (juht Anu Oinas) viie tantsuga: „Kosjalugu”, „Tule aga tule”, „Kiigemäel”, „Kanga kudumine” ja „Polka burlesk”. Esinejad lausa õhetasid tantsurõõmust ja publik elas käsi plaksutades nende esinemisele kaasa.
Kava lõpul kutsuti lavale kõik laulu- ja tantsuansamblite juhid ja neile jagati tänusõnu ja lilli. Kogu ürituse hingeks on aga “Pillerkaare” väsimatu juht Anu Oinas, kellele kuulus eriline tänu oma töö ja vaeva ja muidugi juba hea idee ja algatuse eest.
Suurimad tänud Leedu-Ameerika Nõukogule kauni ja avara saali eest. Priit Vesilind kujundas kauni kavaraamatu ja piletite eelmüük oli Külli Pitsali hooleks. Leedu Maja kokkadele kuulub eriline kiitus kõhumurede lahendamise eest ehtsate leedu talupojaroogadega. Eriline tänu kuulub Washingtoni rahvatantsurühmale „Pillerkaar”, kelle teotahte ja tantsuarmastuse tulemusena ongi sündinud niisugune lõbus ja kaunis üritus nagu IREKS.
Järgmisel päeval toimus Priit ja Rima Vesilinnu kaunis kodus järelpidu, kus võis puhata tantsuväsimust ja jagada äsjamöödunud pidupäeva muljeid.
Tiina Ets
