Kui eelmises artiklis käsitlesin Eesti majanduse probleemseid kohti, siis nüüd võtan vaatluse alla need aspektid, mis näitavad seda, et Eestil on majanduslikult potentsiaali oma jõukust kasvatada. Kõigepealt vaatame, millised on olulisemad tegevusharud Eesti sisemajanduse kogutoodangu tekitamisel. Suurimat lisandväärtust annavad töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus ning kinnisvaraalane tegevus. Kui Eesti sisemajanduse kogutoodangu lisandväärtus oli 2014. aastal kokku 17,4 miljardit eurot, siis töötlev tööstus andis sellest 2,7 miljardit, hulgi- ja jaekaubandus 2,1 miljardit ning kinnisvaraalane tegevus 1,8 miljardit eurot.
Eesti kõrge haridustase
Rahvusvahelistes PISA testides, mis on tehtud OECD riikide 15-aastaste laste seas, on Eesti olnud Euroopas esirinnas. Viimaste 2012. a. tulemuste põhjal näeme, et Eesti 7.-9. klasside õpilased on Euroopas oma funktsionaalse lugemisoskuse seas 4. kohal, matemaatikas 4. kohal ning loodusteadustes 2. kohal. Maailmas vastavalt 11., 11. ja 6. kohal. Eesti õpilased on taseme poolest samas suurusjärgus Soome ja Lõuna-Korea kooliõpilastega.
Eesti laste kõrgest haridustasemest võib olla tingitud see, et ülikooliharidust peetakse väga oluliseks ning kutseõppesse ei lähe tavaliselt andekamad ning edasipüüdlikumad õpilased. Sellest tuleb üks probleem, mida ma olen kuulnud mitme töötleva tööstuse sektori ettevõtja käest – kutsekoolidest ei tule piisavalt head materjali, millega tänapäevastes tehastes saaks kohe tööle hakata. Ikka tuleb värsked koolilõpetajad töökohal välja õpetada. Kuid samas potentsiaali on – lihtsalt kutsehariduse ning ülikooli insenerihariduse populaarsus peaks kasvama.
Hea geograafiline asukoht
Eesti on maailma ühtede jõukaimate riikide – Soome ja Rootsi, vahetus naabruses. Viimase 25 aasta jooksul on see Eestile palju kasu toonud. Eelkõige tänu sellele, et Soome ja Rootsi ettevõtted, kellel on vaja olnud oma tootmist viia madalama kulubaasiga riikidesse, on selles osas kõigepealt vaadanud oma lähipiirkonda ning alles seejärel hakanud vaatama kaugemale – Poola, Ungari, Tšehhi poole. Nii on Rootsist ja Soomest tulnud Eestisse lõviosa välisinvesteeringutest, mida 1990-ndatel oli hädasti vaja. Kuigi nüüd me oleme jõudnud sellisesse faasi, et välisinvesteeringuid ei tule enam nii palju kui varem ning siin juba kanda kinnitanud Soome ja Rootsi ettevõtted pumpavad Eesti majandusest omanikutuluna raha välja.
Eesti eksportturgudel
Ekspordi osas on Skandinaaviamaade naabrus meie jaoks väga oluline. Kui vaadata 2015. a. andmeid, siis Eesti eksportis kaupu kokku 11,6 miljardi euro väärtuses (aastane langus 4%), sh Rootsi 2,2 miljardi, Soome 1,9 miljardi, Lätti 1,2 miljardi ning Venemaale 770 miljoni euro väärtuses. Rootsi läks 19% kogu ekspordist, Soome 16% ning Norra oli 4,1%-ga seitsmendal kohal. USA-sse eksportis Eesti 360 miljoni euro väärtuses kaupu ehk 3,1% kogu ekspordist. Kusjuures oluline on märkida, et kuigi Eesti ei taha eriti tunnistada, et Venemaa eksport võiks meile oluline olla, siis veel 2014. aastal moodustas eksport Venemaale 10% Eesti kaupade ekspordist. Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonid ning rubla kursi langemine tõid selle, et Eesti eksport Venemaale kahanes 2015. aastal 430 miljoni euro võrra ehk 36%.
Eesti on tuntud kui telekomiseadmete kokku panija Ericssoni jaoks, juhtmeköidiste tootja Soome PKC Grupi ja sealtkaudu Rootsi veokitootjate jaoks. Kuigi hiljuti tuli selles osas uudis, et PKC viib enamus tootmisest Eestist välja madalama tööjõukuluga Leetu ja Venemaale. Erinevate metalltoodete allhanketööd lähevad peamiselt Soome ja Rootsi. Insenertehnoloogiliste lahenduste osas on oluline ABB panus Eesti eksporti. Maavarade ning elektritootmise osas on olulised VKG ning Eesti Energia õlitootmine põlevkivist. Viimasel aastal on selles valdkonnas küll olnud raskused seoses nafta hinna langusega.
Puidutööstuses on Eestis oluline eksportöör Skandinaavia firma Stora Enso, kes kunagi 2001. aastal ostis ära siinse Sylvesteri puidutööstuse. Ehitusmaterjalide tootjatest on oluline eksportöör Henkel Makroflex ning Krimelte. Muldmetallide osas peab märkima Molycorpi Sillamäe tehase olulist rolli. Üks oluline ekspordiartikkel on puitmajad, mis lähevad Norrasse, Saksamaale ja Rootsi. Eesti puitmajade eksportkäive oli 2015. aastal 280 miljonit eurot.
Eesti kui transiitmaa
Kui vaadata teenuste eksporti, siis ametliku statistika järgi eksporditi Eestist teenuseid 5,3 miljardi euro ulatuses ning kõige suurem tegevusala oli veondus ja laondus ehk puhtalt logistika ja transiidi tegevusvaldkond. See andis teenuste ekspordis 1,6 miljardit eurot, sellele järgnes info ja side valdkond 507 miljoniga euroga.
Kahjuks on Eesti sadamate veosemahud viimastel aastatel langenud, kuid Eestil on jätkuvalt potentsiaali olla oluliseks sõlmpunktiks ida-lääne kaubanduses. Siin peab valitsus lihtsalt kriitilise pilguga üle vaatama selle, kas need sammud, mis on tehtud seoses Eesti raudtee ja sadamatega, on olnud transiiti soosivad või mitte? Kui raudteevedude hindasid ning sadamatasusid on järjest tõstetud, siis on paljud vedajad valinud soodsamad Läti või Leedu sadamad. Rääkimata Vene Soome lahe ääres paiknevatest sadamatest, mis on osa varem Eestit läbinud kaubast endale saanud.
Mis mind ennast Eesti juures kõige rohkem hämmastab on see, kui palju ma näen autode treilereid Eesti maanteedel sõitmas. Küll Narva suunas, küll Tartu ja Võru suunas. Läbi Eesti käib väga suur sõiduautode vedu meie sadamatest Venemaale. Samas sellise transpordi puhul ei jää Eestile mingit tulu peale sadama laadimistööde pakkumise, kuna ühtegi teemaksu välismaistele veokitele ei rakendata. Siin võiks olla peidus potentsiaalne täiendus Eesti riigieelarve tuludele.
Infotehnoloogia riik
Eesti valitsus ning IT-ettevõtjad on viimasel kümnel aastal tegelenud sellega, et näidata Eestit kui e-riiki. Eesti suutis tõesti 2000-ndatel aastatel selles vallas maailmas esirinnas olla. Kuid praeguseks oleme jõudnud teatud ummikusse, kustkohast peame jälle edasi liikuma. 2000-ndatel tuli meile e-valitsus paberivaba asjaajamisega ning portaal eesti.ee, kus riigi kodanikud saavad oma ametlikke riigiga seotud asjaajamisi hõlpsasti ajada ning üle vaadata. Samuti on Eestis hea e-maksuameti süsteem, kus inimesed saavad tuludeklaratsiooni esitada kiiresti veebis. Kusjuures paljud andmed on deklaratsioonis maksuameti poolt juba automaatselt täidetud.
Ettevõtluse koha pealt on Eestil olnud tugev edulugu Skype’i välja mõtlemise osas, mille välismaale müügiga tegelesid siiski rootslased. Kuid Skype’i müügist eBay’le jõudis märkimisväärne raha ka Eesti ettevõtlusesse läbi Skype’i loojate riskiinvesteeringute.
Eelmise aasta edulooks on Eesti ettevõtte GrabCAD-i müük USA 3D printerite tootjale Stratasys. Techcrunch.com hinnangul müüdi GrabCAD 100 miljoni dollari eest. Samas on reaalselt müügikäivet ja kasumit kõige rohkem tekitanud Eestis tegutsevad arvuti- ja telefonimängude tootjad. Nii et see on valdkond, kus tegutseb palju andekaid noori. Eesti üks infotehnoloogia edulugu on ka Playtech, mis teeb tarkvara sportkihlvedude firmadele üle maailma.
Kohalike toorainete väärindamine
Eesti peamisteks tooraineteks on põlevkivi, mets ning tulevikku vaadates mage vesi. Põlevkivi osas on Eestil tegevus paigas – sellest tehakse elektrit ning kütteõli. Metsa puhul on viimasel 15 aastal oluliselt kasvanud puidu väärindamine, kuid selles vallas on kindlasti veel asju võimalik paremaks teha. Puitmajade ekspordist on palju räägitud, samuti on Eestis palju mööblitootjaid. Kuid mööbli vallas on maailmas läbi lüüa väga raske, kuna konkurents on tugev. Puidu puhul on heaks võimaluseks selle muutmine tselluloosiks ja paberiks ning Eesti suure puidutootmise juures on Eestis vaid üks suurem paberivabrik Kehras, mille tootmine moderniseeriti tänu välisinvesteeringutele. Siin võiksime näha Eesti enda kapitalil baseeruva tootmise püstitamist. Siin on vaja vaid pikaajalist vaadet, kuna investeeringud selles valdkonnas on väga suured. Võrdluseks võib tuua, et praeguse Kehra tehase eelkäija, Kehra Tselluloositehas rajati 1938. aastal Eesti valitsuse eestvõttel ja rahadega, olles tollel ajal suurim riigi poolt ühte ettevõttesse tehtud investeering Eestis.
Metsa väärindamine on oluline seetõttu, et mets katab ligi poole Eesti maismaast – 48%. 2012. aastal oli Eesti metsamaa pindala 2,2 miljonit hektarit ja metsade puidutagavara 468 miljonit tihumeetrit. Levinuimad puistud on männikud (32,9% puistute kogupindalast), kaasikud (31,6%), kuusikud (16,2%) ja halllepikud (8,8%). Eesti on oma territooriumi metsasuse poolest Euroopas Soome, Rootsi, Sloveenia ja Läti järel viiendal kohal.
Eestis villitud joogivett on meie poodides saadaval mitut sorti, nii et selles osas ei pea me kartma välismaise pudelivee pealetungi pärast. Kuid välismaale vee müümise jaoks ei ole Eesti veebrändid piisavalt tuntud ning pudelivee turule sissemurdmiseks peab olema palju raha reklaami ja turunduse jaoks.
Turismindus
Eestit külastab igal aastal rohkem välisturiste, kui Eestis on elanikke, mis näitab kahtlemata selle sektori potentsiaali ning see annab kaudse positiivse mõju kogu majandusele. Välisturiste peatus 2015. a. Eesti hotellides 1,9 miljonit, mis oli 3% vähem kui aasta varem. Ligi kaks kolmandikku välisturistidest saabus naaberriikidest Lätist, Soomest ja Venemaalt. Turistide arvu langus oli tingitud Vene turistide arvu vähenemisest kolmandiku võrra. Majutus ja toitlustus annavad ametliku statistika järgi küll vaid 1,8% Eesti sisemajanduse kogutoodangu lisandväärtusest, kuid selle kaudne mõju Eesti kaubandus- ja teenindussektorile on väga oluline.
Eesti kliima
Lõpuks peab ütlema, kui vaadata ainuüksi klimaatilisest aspektist lähtuvalt, siis parasvöötmes asuvad riigid on maailma kõige jõukamate seas. Nii et see aspekt annab ka Eesti inimestele lootust, et asjad peavad siin paremaks minema. Ühe aspektina lisaksin selle, et Eesti võiks rohkem õppust võtta Lääne-Euroopa ja anglosaksi maksupoliitikast. Kuid sellest räägime juba ühes järgmises artiklis täpsemalt.
Rait Kondor, Kodumaa Kapitali Hoiulaenuühistu juhatuse esimees
Järgneb
